Huvide deklareerimine
Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 3 kohaselt peavad riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning kohustustest kinnipidamise kontrolli.
Huvide deklareerimisel saab eristada kahte suuremat lähenemist: üldine huvide deklareerimine ja ad hoc huvide deklareerimine. Esimene hõlmab suuremat hulka ametiisikuid, kellele kaasneb seadusest tulenev kohustus ennetavalt oma huvid deklareerida. Teine hõlmab deklaratsiooni esitamist vahetult enne mingit otsust, näiteks hankekomisjoni liige deklareerib oma võimalikud huvid ja seosed hankes osalevate ettevõtete või mittetulundusühendustega ka juhul, kui formaalset taandamise alust pole.
Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on asutusel õigus kehtestada deklaratsiooni esitamise kohustus vaid juhul, kui puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks. Seetõttu tekib sageli küsimus, millised on "tõhusamad vahendid" ning ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Pakume välja mõned võimalikud vahendid nö keskmisele organisatsioonile (samas näiteks on olemas õiguskaitseasutuste spetsiifilisi meetmeid).
- Võib paluda, et töötaja annaks asutusele teada osalustest äriühingutes, mujal töölepingu alusel töötamisest ja muudest kõrvaltegevustest (ametnikele on see kohustuslik). Teatud tingimustel saab kõrvaltegevust piirata ja keelata.
- Töötajal võib paluda deklareerida huve ad hoc. See tähendab deklaratsiooni esitamist vahetult enne mõnd otsust, näiteks hankekomisjoni liige deklareerib huvid ja seosed hankes osalevate ettevõtete või vabaühendustega ka juhul, kui vormilist taandamise alust pole (nt kuulub ta sadade liikmetega kogudusse, kuid ei saa otsusest isiklikku kasu). Riigihangete puhul võiks huve deklareerida kahes järgus: esmalt juba tingimuste seadmise ajal (nt on osalenud võimaliku pakkuja rahastatud koolitustel, kuigi veel pole teada, kas see ettevõte üldse hankes osaleb) ja teist korda pakkumiste hindamisel.
- Töötaja kohta saab teha päringuid avalikest andmebaasidest, ilma et ta peaks esitama avalikustatava deklaratsiooni.
- Asutus peaks välja selgitama protsessid, kus on suuremad korruptsiooniriskid (tegelikult tuleks sellest alustada).
- Tuleks välja selgitada tüüpilised huvide konflikti olukorrad (kingituste vastuvõtmine, mõjutamine, kellegi kolmanda tasutud koolitustel osalemine jms) ning käitumispõhimõtetes kokku leppida ja/või kehtestada korrad.
- Töötajaid tuleks koolitada, et info huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise kohta oleks töötajatele kättesaadav.
Huvide deklaratsioon (vt korruptsioonivastase seaduse § 14) sisaldab mitmesuguseid andmeid ametiisiku varade, kohustuste, nõuete, huvide jms kohta, millel ei ole otsest seost tema korruptsiooniohuga. Samas on deklareeritavad andmed üsna üldised, mis ei võimalda alati hinnata konkreetse ametiisikuga seotud korruptsiooniohte. Kui ametiisikult on võimalik koguda fokusseeritumalt andmeid (tähele tuleb panna, et andmete töötlus peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse sätetega) tema ametikoha ja tema isikuga otseselt seotud korruptsiooniohu vältimise eesmärgil, tuleb seda pidada tõhusamaks vahendiks korruptsiooniohu vältimiseks kui avaliku deklareerimise kohustust. Näiteks võib kaaluda ad hoc huvide deklareerimist juhul, kui ametiisik osaleb hankekomisjonis vms-s.
Parimaks korruptsiooni ennetamise vahendiks on läbipaistvus. Seetõttu tasub hinnata, kas otsustusprotsessid organisatsioonis on piisavalt läbipaistvad ja arusaadavad nii töötajatele kui inimestele väljastpoolt. Lisaks saab korruptsiooni ennetusvahendina kasutada nii loenguruumi koolitusi, valdkonna tüüpiliste huvide konflikti juhtumite kaardistamist ja lahenduste väljapakkumist (mõned näidised on leitavad korruptsiooniveebist, mida iga asutus saab vastavalt oma vajadustele kohandada), testküsimusi sellistele juhtumitele hinnangu andmiseks koos järgneva aruteluga, õppesimulatsioone jms.