Koosolekud
Kohtumistel täpsustatakse ja hinnatakse probleemipilti, arutatakse võimalikke lahendusvariante ning antakse sisend ja suuniseid edasiseks tööks. Arutelude kaudu kogutakse erinevate osapoolte teadmisi ja kogemusi, et tagada revisjoni käigus käsitletavate teemade mitmekülgne ja tasakaalustatud käsitlus.
Avakohtumisel keskendus töörühm eelkõige kehtiva korruptsioonivastase seaduse rakendusprobleemide ja peamiste revisjoni vajavate teemade kaardistamisele. Arutelus tõusid esile küsimused õigusselgusest, eriti määratlemata õigusmõistete kasutamisest, seotud isiku regulatsioonist ning toimingupiirangute kohaldamisest ja nende seosest teiste menetlusreeglitega. Samuti käsitleti KVS-i ja karistusseadustiku § 300¹ omavahelist suhet, ametiisiku mõiste ulatust, erandite süsteemset mõju ning korruptsiooniennetuse toimimist laiemalt, sealhulgas huvide deklaratsioonide süsteemi, kohalike omavalitsuste praktikaprobleeme ja ennetusmeetmete rolli.
Teisel kohtumisel liikus töörühm probleemide kaardistamiselt võimalike lahendussuundade arutelu juurde. Arutelu keskendus ametiisiku mõistele ja avaliku ülesande sisustamisele, seotud isiku regulatsioonile ning küsimusele, kuidas tagada huvide konflikti regulatsiooni suurem õigusselgus ja etteaimatavus. Samuti käsitleti toimingupiirangute ja haldusmenetluse seaduse omavahelist suhet ning toimingupiirangute erandite süsteemset rolli korruptsiooniennetuse raamistikus. Aruteludes tõstatusid muu hulgas küsimused, millised probleemid vajavad seadusmuudatusi ning milliseid saab lahendada juhiste, praktika ühtlustamise või organisatsiooniliste meetmetega, samuti kuidas säilitada regulatsiooni paindlikkus, suurendades samal ajal selle selgust ja rakendatavust.
Kolmandal kohtumisel jätkas töörühm võimalike lahendussuundade arutelu, keskendudes korruptsioonivastase regulatsiooni süsteemsematele küsimustele. Arutelus käsitleti korruptsioonivastase seaduse ja karistusseadustiku omavahelist suhet ning erinevaid võimalusi ennetus- ja vastutusnormide kujundamiseks. Samuti arutati korruptsioonivastase seaduse üldist ülesehitust ja eesmärki, sealhulgas küsimust, kas seadus peaks keskenduma eelkõige korruptsiooniennetusele või ühendama ennetus- ja vastutusfunktsioonid. Lisaks käsitleti avaliku ja erasektori piiri, lobitegevuse ja pöörduste regulatsiooni ning korruptsiooniennetuse institutsionaalset korraldust. Aruteludes tõstatusid muu hulgas küsimused avaliku ülesande funktsionaalsest määratlemisest, lobitegevuse läbipaistvuse suurendamisest, avaliku ja erasektori vahel liikumisega seotud riskide maandamisest ning sellest, kuidas tagada korruptsiooniennetuse süsteemi ühtne ja tõhus rakendamine.