Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine
Avalik vahend on näiteks eelarvest eraldatud summa, avalikku ettevõttesse või sihtasutusse paigutatud avaliku sektori varad, nende vahendite eest värvatud tööjõud või soetatud seade, tarkvara, sõidukikütus, sideteenus või elektrienergia.
Näiteks võib olla kehtestatud töötelefoni ja tööauto kasutamise kord, millega piiratakse erakõnesid ja erasõite. Kui sellist keeldu või limiiti rikutakse, on tegu ametikohustuse rikkumisega. Kui sellist keeldu asutuses pole, ei ole tingimata tegu avaliku vahendi korruptiivse kasutamisega. Näiteks ametisõidukitega tohib erasõite teha ainult põhjendatud juhtudel, kui kodus on veeavarii ja tuleb kiiruga seda likvideerima minna. Asutuses peab olema ametiauto kasutamiseks eraldi kord, tuleb pidada sõidupäevikut ja arvestada erasõitudelt erisoodustusmaksu ning nõuda sõitjalt selle hüvitamist.
Korruptsioonivastane seadus kohustab ametiisikut kasutama ametiseisundit, avalikku vahendit, mõju ja siseteavet heaperemehelikult. Korruptsioon tekib siis, kui neid kohustusi eiratakse ametikohustusi rikkudes ning luuakse avaliku huvide seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis.
Kohustuste eiramiseks saab pidada juhtumeid, kus ametiisik (a) rikub oma ametikohustusi, näiteks ametijuhendit või seadust, ning (b) loob oma tegevusega kellelegi põhjendamatu eelise, näiteks saab keegi kasutada teenust, mis on teistele inimestele kättesaamatu.
Nende kohustuste rikkumine on väärteona karistatav 300 trahviühiku ehk 1200 euroga. Väärteoks muutuvad need teod siis, kui tegevus on omakasuline ehk ametiisik tegutseb iseenda või kolmanda isiku huvides.
Tõenäoliselt on tegu avaliku vahendi korruptiivse kasutamisega, kuna ruumide ja sellega kaasneva kasutada andmisega luuakse ettevõttele ebavõrdne eelis.
Tõukeratas on ette nähtud ametisõitudeks ning trenni ja töö vahel liikumist ei saa pidada töösõiduks.