Huvide konflikti juhised ministritele ja nende nõunikele

Ministrid ja nende nõunikud on kõrged ametiisikud, kellele on usaldatud riigi poliitika kujundamine, ministrite puhul täidesaatva riigivõimu ülesanded, sh riigi olulistele ametikohtadele isikute nimetamine ja järelevalve. Sestap on oluline ministrite ja nendele vahetult nõu andvate inimeste kõrged eetilised standardid ning korruptsiooni vältimine huvide konflikti ennetamise reeglite abil. Kui ametnikele kui avaliku võimu teostajatele kehtib eetikakoodeks, mille osas kujundab seisukohti ametnikueetika nõukogu, siis on käesolevate juhiste eesmärgiks samalaadsete normide kehtestamine kõrgetele ametiisikutele. Huvide konflikti vältimise juhisega saab tutvuda siin.

Mõisted

Huvide konflikt on ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist.

Ministri nõunik (poliitnõunik) täidab peaministri või ministri abistamise või nõustamise ülesandeid viimase volituste lõppemiseni. Ministri nõuniku töökoha eesmärk on tagada ministrile vajalik informatsioon valdkonna poliitika kujundamiseks, valitsuse istungitel ja valitsuskabineti nõupidamistel arutusele tulevate ministeeriumi õigusaktide ja dokumentide eelnev läbivaatamine ja analüüs, ministri sõnavõttude ja avalduste ettevalmistamine, igapäevase asjaajamise korraldamine ning Riigikogu liikmete arupärimistele ja kirjalikele küsimustele vastamine.

Huvide vältimise konflikti põhimõtted

1. Minister teostab võimu õiglaselt ja seaduslikult ning on oma töös pühendunud, kaasav, aus ning eeskujuks kogu avalikule sektorile.

2. Minister hindab nõuniku värbamisel tema võimalikku huvide konflikti riski, samuti tema vastavust avaliku teenistuse eetilistele ja professionaalsetele standarditele ning kohustab teda järgima käesolevas juhises toodud põhimõtteid.

3. Minister annab oma tegevusest avalikkusele ja parlamendile arusaadavalt aru.

4. Minister tagab korruptsioonivastase poliitika elluviimise oma haldusalas, tehes selleks muuhulgas koostööd korruptsiooni ennetuse kontaktisiku ja/või siseaudiitoriga. Koostöös kantsleriga tagab minister keskkonna, kus tema haldusalas on inimesed korruptsioonivastastest reeglitest teadlikud, väldivad huvide konflikti ning räägivad juhtumitest avatult ja erapooletult.

5. Minister tagab koostöös kantsleriga väärkäitumise juhtumitest teavitamise korra rakendamise ja vihjete erapooletu uurimise oma haldusalas ning nende inimeste kaitse, kes juhtumitest teada annavad.

6. Minister teavitab kirjalikult valitsust ettevõtlusest, millega ta tegeleb, ning osalemisest juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis. Osalemine ettevõtluses või mõnes juriidilises isikus ei või mõjutada ministriameti erapooletut pidamist.

7. Minister ei asu pärast ametikohalt lahkumist aasta jooksul tööle oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

8. Minister ja ministri nõunikud kasutavad avalikke vahendeid säästlikult ning lähtuvad põhimõttest, et see on mõeldud kasutamiseks vaid avalikes huvides.

9. Minister ja ministri nõunik järgivad „Lobistidega suhtlemise head tava“.

10. Minister ja ministri nõunik hoiavad isiklikud, sh ärihuvid, ja avaliku huvi lahus.

11. Minister ja ministri nõunik teadvustavad ametnike ning teiste ministeeriumi ja selle haldusala töötajate erapooletust ja professionaalsust.

Juhiste rakendamine

1. Minister ja ministri nõunik tutvuvad ametisse astudes huvide konflikti juhistega.

2. Minister ja ministri nõunik läbivad ametisse astudes huvide konflikti teemalise e-kursuse.

3. Minister ja ministri nõunik pöörduvad huvide konflikti vältimise ja eetikanõu (konfidentsiaalse) saamiseks Riigikantselei või oma ministeeriumi korruptsiooni ennetuse kontaktisiku poole. Ministreid nõustavad ministeeriumid ja peaministrit Riigikantselei.