Toimingupiirangu rikkumine

Toimingupiirang tähendab keeldu teha tehinguid iseenda ja seotud isikutega. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 loetleb juhud, mil ametiisik peab kohaldama toimingupiirangut, sh kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes või kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Alates 2019. aastast tuleb KVS § 11 lg 1 toimingupiirangut kohaldada, kui esineb vähemalt üks §-s 11 loetletud asjaoludest ning need ei pea esinema korraga. Toimingupiirang tähendab teisisõnu otsustest või toimingutest taandamise kohustust. Toimingupiirangul on ka erandeid, millal end taandada ei tule - nende näiteks on:

  • tingimustele vastava asendaja puudumine
  • hädaseisund
  • rutiinne otsus
  • asutuse töö korraldamine
  • kohaliku omavalitsuse eripära

Toimingupiirangust ja eranditest saab täpsemalt vaadata selles õppevideos.

Toimingupiirangu rikkumise eest on võimalik karistada nii väärteo kui ka kriminaalkorras. Väärteo korras maksab see 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Toimingupiirangu rikkumise eest suures või eriti suures ulatuses on võimalik karistada kriminaalkorras. Suur ulatus tähendab karistusseadustiku järgi kahju üle 40 000 euro, eriti suur ulatus aga üle 400 000 euro.

MTÜ on ametiisikule seotud isik, kuna ta on selles juhatuse liige. Toimingupiirangu mõttes on oluline nii otsuse ja toimingu ettevalmistamine, selles osalemine kui lõplik vormistamine. Ei piisa sellest, kui ametiisik taandab ennast vaid allkirjastamise hetkeks, lepingu ettevalmistamine on samaväärne tegevus, ning vastupidi – taandamine sisulisest ettevalmistamisest ei ole piisav, kui ametiisik lõpuks dokumendi formaalselt ikkagi allkirjastab.

Samas ametiisik võib lepingu sõlmida MTÜ-ga, mille liige ta on, kuna liikmeks olek ei tee juriidilist isikut tingimata seotud isikuks. Küll aga tuleb toimingupiirangut kohaldada ka siis, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. See võiks antud näite puhul kõne alla tulla siis, kui MTÜ on väike või ametiisik saab ise lepingust kasu vms (nt toetust MTÜ tegevusele, millest tasutakse ka tema töötasu). Sel juhul on taandamine ikkagi kindlam valik kui lepingu ettevalmistamine ja allkirjastamine.

Korruptsioonivastane seadus keelab tehingud seotud isikutega. Sama asutuse töötaja ilmselt ei ole juhi suhtes seotud isik. Kui hallatava asutuse juht tagab riigihangete seaduse kohase asja ostmise korralduse (läbipaistev konkurss, asutuse töötajal puudub juurdepääs siseinfole selle ostu kohta jms), siis ei tohiks olla otsest keeldu oma töötajaga tehingut teha. Samas tuleb vaadata konkreetseid asjaolusid. Näiteks ei pea avaliku sektori tegevus mitte ainult olema, vaid ka näima aus – ilmselt on seda muljet raskem saavutada väiksemas kohas väikese asutuse puhul oma töötajatelt tooteid ja teenuseid tellides. Teisalt on ka Eestis olnud olukordi, mil oma töötajalt ostetakse teenust, kuna ta osaleb konkursil - seda talle keelata ei saa – ning ta teeb majanduslikult soodsaima ja parema pakkumise. Kokkuvõttes tuleb kaaluda ka eetika ja näivuse aspekte ning tagada protsessi kooskõla riigihangete põhimõtetega.

Kuigi korruptsioonivastase seaduse § 7(2) ei loe seotud isikuks ametiisikut juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb ametiisiku ametikohustusest (nt vald on ta määranud nõukogusse), tuleb volikogu liikmel end antud juhul taandada. Nimelt ei tee ta siis otsust mitte juriidilise isiku suhtes, kuhu vald on teda esindajaks määranud, vaid enda kui füüsilise isiku suhtes. Seetõttu kehtib tal keeld iseenda suhtes otsust teha.

Asumiseltsi esimehest volikogu liige peaks ennast taandama, kuna vastasel juhul teeks ta otsuse seotud isiku suhtes. Juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olek on volikogu liikmele seotud isikuks.