Mis on korruptsioon?

Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Laiema määratluse järgi on korruptsioon ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine. Korruptsiooni defineerimisele saab läheneda kahte moodi, vastavalt kas seadusekeskselt või avaliku arvamuse keskselt. Seadusekeskne määratlus lähtub sellest, mida seadustes korruptsiooniks peetakse, samas kui avaliku arvamusel põhinev definitsioon lähtub laiemast avalikust arvamusest ning tajub korruptsioonina ka seda, mis jääb aegajalt seaduse raamidest välja. Avalikul arvamusel põhinev arusaam on laiem ning isegi, kui seaduses olevaid keelde ei rikuta, võib eetilisel tasandil olla paljude jaoks tegemist taunitava olukorraga. Eestis on uuritud avalikku arvamust põhjalikumalt kolme sihtrühma korruptsiooniuuringutes, samuti saame olulist infot Eurobaromeetritest.

Eestis on ka korruptsioonivastane seadus, mis kohaldub ametiisikutele. Samuti sisaldab korruptsiooni kuritegusid karistusseadustik (vt ennekõike alates § 294- 300’). Lisaks on veel ametnikueetika koodeks, mis seab ametnikele kõrgemad eetilised standardid. Ka kõrgetele ametiisikutele, näiteks ministritele ja nende poliitilistele nõunikele on eraldi juhised (nn lobijuhis ja huvide konflikti vältimise juhis), millest mõlemad lähtuvad eeldusest, et seame avaliku võimu kandjatele kõrgemad ootused ning nende toimimine mitte ainult ei pea olema, vaid ka näima eetiline ja korruptsioonivaba.

Korruptsioon avaldub nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris.

Põhjused
Kui teataks täpselt, millised nähtused on korruptsiooniga seotud, siis oleks lihtne korruptsiooni ennetada. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mistõttu pole õige otsida korruptsiooni põhjuseid vaid inimloomuse varjukülgedest – omakasupüüdlikkusest, kadedusest jms. Sel juhul piisaks omakasupüüdliku ametniku väljavahetamisest ausa vastu, ent nii lihtsalt see ei toimi. Korruptsiooni ennetamiseks tuleb tegeleda korruptsiooni soodustavate võimaluste vähendamisega.

Joonise autor: Mari-Liis Sööt (põhineb J.W Colemani valgekrae kuritegevuse teoorial: (1987) Toward an Integrated Theory of White-Collar Crime. American Journal of Sociology, Vol. 93, No 2: 406-439)

Mõju
Korruptsioon tekitab ebavõrdsust ja taastoodab valitsuse moonutatud kulutuste kaudu vaesust (rataste õlitamise asemel vajutab see hoopis rattad sügavamale liiva sisse). Samuti käib korruptsiooniga käsikäes poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Korruptsiooni tagajärjel kahaneb majanduskasv, kuna korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid. Korrumpeerunud organisatsioonid ei toimi ega täida eesmärki, milleks nad peaksid loodud olema - näiteks korrumpeerunud kohtunik ei mõista õigust, korrumpeerunud politseinik ei enneta ega takista õigusrikkumist, korrumpeerunud poliitik ei lähtu riigi huvidest, vaid oma tegutseb oma äri või muudest huvidest lähtuvalt. Ka korrumpeerunud ärikeskkond mõjutab tarbijat, kelle valikuvõimalused on ahtamad või kallimad.