Korruptsioonivastase seaduse revisjon
Kehtiv korruptsioonivastane seadus ei ole enam piisav, et ohjata kõiki tänapäevaseid korruptsiooniriske, mis on sageli horisontaalsed ning ulatuvad üle erinevate sektorite. Seadus loodi algselt eeskätt avaliku sektori korruptsiooni ennetamiseks, kuid praktikas kasutatakse seda üha enam ka karistusõiguses.
Selline areng on toonud esile vajaduse suurema õigusselguse järele. Eelkõige on oluline selgemalt eristada norme, mille eesmärk on korruptsiooni ennetamine ning neid, mida rakendatakse karistusõiguslikus kontekstis. Vajadus täpsemate ja arusaadavamate regulatsioonide järele on eriti ilmnenud seotud isikute ja toimingupiirangute määratlemisel. Seda küsimust on teravdanud ka viimaste aastate kohtulahendid, mis on toonud esile senise regulatsiooni tõlgendamise keerukuse.
Korruptsioonivastase seaduse revisjon on kavandatud nelja-aastase protsessina. Selle aja jooksul analüüsitakse kehtiva seaduse probleeme, töötatakse välja võimalikud lahendusvariandid ning valmistatakse ette uus regulatsioon. Planeeritud ajakava kohaselt peaks revisjoni tulemusena valmiv uus korruptsioonivastane seadus olema vastu võetud ja jõustunud 2029. aasta lõpuks.
I kvartal: Probleemide ja lähtekohtade kaardistamine
- Kehtiva KVS-i rakendusprobleemide, õigusselguse puudujääkide ja regulatsioonilünkade kaardistamine.
- Töörühma liikmete kirjalike sisendite kogumine (kitsaskohad, mittereguleeritavad teemad, regulatsioonivajadused)
- Struktureeritud ideekorje asutustelt, organisatsioonidelt ja partneritelt (kirjalikud sisendid).
- Probleemikohtumised teemade ja vajaduse korral paragrahvide kaupa, mille fookus on rakenduslikel väljakutsetel, kohtupraktika tõlgendustel ja regulatsioonilünkadel (lahendusi ei kujundata).
- Probleemikaardi koostamine, mis vastab VTK probleemikirjelduse nõuetele.
II kvartal: Alternatiivide ja regulatsioonisuundade analüüs
- Peamiste teemablokkide (nt lobitegevus, seotud isikud, huvide deklaratsioonid, erasektor/finantssektor) alternatiivsete lahendusvariantide kirjeldamine.
- Rahvusvahelise kogemuse sissetoomine probleemide lahendamise viiside ja sõnastusloogika tasandil.
- Esmase mõjuanalüüsi läbiviimine vastavalt hea õigusloome nõuetele (kvalitatiivne võrdlus).
- Vajadusel Eesti Keele Instituudi kaasamine terminoloogia ja kesksete mõistete täpsustamiseks.
III kvartal: Poliitikavalikute kujundamine ja sõelumine
- Alternatiivide põhjal eelistatud regulatsioonisuundade väljavalimine.
- Mõjude täpsustamine ja riskide kirjeldamine.
- Otsus, millised teemad ja valikud kajastatakse VTK-s.
IV kvartal: VTK koostamine ja vormistamine
- VTK mustandi koostamine vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
- Mõjuanalüüsi, probleemikirjelduse ja valikute põhjenduste lõplik vormistamine.
- VTK kooskõlastamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.
KVS revisjoni töörühma töö põhimõtted 2026. aastal