Mis on poliitikaotsus?
Poliitikaotsused on otsused ja kohustused, mis mõjutavad valitsuse seisukohti. Hea tava tähenduses on poliitikaotsus laiem otsustus, mis mõjutab seadusloomet, strateegilist planeerimist ning toetussuundasid ja toetusi. Poliitikaotsus on näiteks seaduse, programmi või strateegia koostamine või muutmine, toetuse määramine või rahastamine. Lobitöö ei ole jutuajamine, kus räägitakse poliitikatest, eelnõudest, toetustest, aga lobistil puudub selge soov otsust mõjutada. Näiteks ei ole poliitikaotsus see, kui kodanikule antakse seaduse alusel sotsiaaltoetus. Näiteks ei tuleks avalikustada kohtumist, kui ametiisiku poole pöördub lobist, kes soovib teada saada valitsuse plaanidest, aga samas ettepanekuid poliitikaotsuste mõjutamiseks ei tee. Kui lobisti eesmärgiks on mõjutada poliitikaotsuseid, sh toetuse andmist või toetuse saamise kriteeriumide kujunemist mõnele ettevõttele, tegevusalale, sektorile, siis on see lobitöö ning hea tava järgi tuleks selline kohtumine avalikustada. Ka kodanikega suhtlust isiklikes küsimustes, kui kodanik ei tegele oma ärihuvide kaitsmisega või poliitikaotsuse mõjutamisega, ei loeta lobiks ega tule seega avalikustada.
Hankemenetlust lobitööna ei käsitleta, samas hanketingimuste mõjutamine võib olla lobitöö, mille eesmärgiks on riigihangete tingimuste kujunemine, kus lobistil on huvi kindlate tingimuste seadmiseks. Samas tuleb järgida riigihangete seaduse sätteid, mille kohaselt on hankijal näiteks avatud hankemenetluses keelatud pidada läbirääkimisi (§ 52 lg 4) jne. Lobitöö ei ole ega avalikustada ei tule kohtumisi riigihanke võitjaga või lepingupartneriga, kes soovib arutada lepingu täitmisega seonduvat - sellised kohtumised fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis riigihangete seaduses (§ 123) ette nähtud raamistikus.
Eelnõu või strateegia koostamiseks töörühma kohtumised tuleb kajastada eelnõude seletuskirjas (huvirühmad, kaasatud). Kui mõni huvirühm väljendab selle käigus oma eelistusi, siis on kindlasti tegemist lobitööga, samas seniks, kuni arendatakse uut koosloome keskkonda ning vastavat kohta konsulteeritavate üleskirjutamiseks pole, ei tuleks selliseid kohtumisi topelt avalikustada (st nii seletuskirjas kui lobistidega kohtumisel, aga ühes neist peab info kajastuma). Kui eelnõu ettevalmistamise käigus toimub kohtumine kahepoolselt vaid lobistiga, tuleb kohtumine avalikustada. Lobistidega suhtlemise hea tava eesmärk on suurendada läbipaistvust ennekõike selliste kohtumiste kohta, mille kohta täna ei teata. Selle näiteks on kahepoolsed kohtumised, millest pole teadlikud teised huvirühmad ning millega on kursis vaid vähesed.