Kes on lobist/huvikaitsja?
Lobist võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik (ettevõte, asutus, ühendus) kui ka füüsilisest isikust ettevõtja. Lobist tegeleb huvikaitsega kas tasu eest või ilma. Pole vahet, kas lobist esindab ärihuve või maailmavaatelisi seisukohti – lobistidega suhtlemise hea tava mõistes on tegemist lobistiga ka siis, kui huvikaitsja esindab ka ühiskondlikke „üllaid“ vaateid.
Lobijuhis ei laiene riigi täidesaatva võimu sisesele huvikaitsele, näiteks positsioone eelarve läbirääkimistel või ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks (üldjuhul sisalduvad viimased eelnõude seletuskirjades).
Lobijuhis ei reguleeri nö maja sees toimuvat lobitegevust – näiteks valitsusasutuse ametiühingu kohtumine asutuse juhiga ei kuulu avalikustamisele, küll aga tuleks lobijuhise tingimustele vastates (nt soovitakse mõjutada poliitikaotsust) avalikustada valitsusasutuse ametiühingu kohtumine oma haldusala ministriga. Samas kui ametiühing tahab arutada asutuse sisemist töökorraldust, tutvustada oma tööd vms, siis sellist kohtumist avalikustama ei pea. Lobistina ei käsitata ametiisikuid ning avalikke teenistujaid oma tööülesannete raames. Kindlasti tuleb avalikustada ministeeriumi juhtkonna kohtumine ametiühingutega, kui need on moodustatud äriettevõtetes.