Korduma kippuvad küsimused

Alates 1. juulist 2026 käivitus uus huvide deklaratsioonide register, mis asub riigiportaalis eesti.ee. 1. juulist tuleb deklaratsioon esitada selle kaudu isegi siis, kui selle täitmisega on varem alustatud e-MTA keskkonnas. Uus register alustab tööd samm-sammult ning täisfunktsionaalsuse saavutab uus register hiljemalt 2027. aasta alguses.

Huvide deklaratsioonide saab alates 1. juulis 2026 esitada riigiportaalis eesti.ee. Varem esitatud deklaratsioonidega saab 2026. aasta lõpuni tutvud e-teenuste keskkonnas e-MTA.

Huvide deklaratsioon tuleb esitada:

• nelja kuu jooksul ametisse asumisest või deklaratsiooni esitamise kohustuse määramisest arvates;
• edaspidi iga aasta 31. maiks.

Kalendriaasta jooksul ei pea ametiisik esitama rohkem kui ühe deklaratsiooni ka juhul, kui asub uuele ametikohale.

Pädev asutus (korruptsioonivastase seaduse § 13 lg 5) on asutus, kelle ülesandeks on pandud deklarandi andmete esitamine huvide deklaratsioonide registrisse.

Esitatud deklaratsiooni saab muuta 90 päeva jooksul või selle kontrollimisel. Esitatud deklaratsiooni kustutada ei ole võimalik.

Deklareerimiskohustus tuleneb seadusest (korruptsioonivastase seaduse § 13 lg 1 p-d 1 ja 2) või kehtestatakse seaduse (§ 13 lg 1 p 3-15) alusel selleks pädeva ametiisiku või organi poolt. Seaduse alusel deklareerimiskohustuse kehtestamisel tuleb arvestada korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut, millest tulenevalt kohustust ei ole lubatud kehtestada, kui:

• ametiisikul puudub avaliku vahendi käsutamise pädevus või süüteo- või haldusmenetluse läbiviimise pädevus;
• on olemas tõhusamad vahendid ametiisikuga seotud korruptsiooniohu vältimiseks.

Seaduse alusel deklareerimiskohustuse kehtestamine võib olla ametikoha põhine (st, see ei pea olema seotud konkreetse ametiisiku korruptsiooniohuga), kuid peab kaaluma ja veenduma, et deklareerimiskohustuse kehtestamine ei ole ebaproportsionaalne.

Volikogu võib seaduse alusel (täpsemalt korruptsioonivastase seaduse § 13 lg 1 p-d 11 ja 13-15) deklareerimiskohustust kehtestada, kohustus selleks puudub. Kui puuduvad tõhusamad korruptsiooniohu vältimise vahendid, tuleb arvestada avalikku ülesannet täitva asutuse üldise kohustusega tagada nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku kohustustest kinnipidamise kontroll (korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 3 p 2), mis üksikutel juhtudel võib tähendada vajadust deklareerimiskohustuse kehtestamiseks seaduse alusel.

Kui isikul on HD esitamise kohustus, aga seda ei täideta, on selle kohustuse täitmise tagamiseks ametniku puhul võimalik kohaldada distsiplineerivaid meetmeid, lepinguliste töötajate puhul võiks meetmed tuleneda asjakohasest lepingust. Deklarantide puhul, kes ei ole ametnikud ega lepingulised töötajad, jääb üle avalikkuse surve, kui kohustusi ei ole täidetud.

Huvide deklaratsiooni tuleb kirja panna eelmisel aastal saadud varaline ja muu soodustus, seega ka kingitus, mille turuväärtus ületab deklarandi viimase nelja kuu jooksul ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, või juhul, kui selline tulu puudub või saadud tulu on väiksem kui kehtiv neljakordne töötasu alammäär (kehtestab Vabariigi Valitsus töölepingu seaduse alusel), neljakordset kuu töötasu alammäära. Näiteks: kui ametiisiku sotsiaalmaksuga maksustatav kuutulu on 3000 eurot, siis peab ta deklareerima kingituse, mille väärtus on üle 4*3000=12 000 euro. Ühest allikast pärinevate soodustuste väärtused liidetakse. Soodustust, mida deklarant on saanud perekonnaliikmelt või muult deklaratsiooni kantud lähedaselt, ei deklareerita. Deklaratsioonis märgitakse soodustuse tegija ja selle väärtus.

Arvestada tuleb nelja kuu jooksul ametikohal "saadud" tulu, mitte määratud tulu, sealhulgas puhkusetasu. Kui ametiisiku palk muutus ja töötasu makstakse välja alles järgmisel kuul, kuigi määratud oli see juba kehtivaks kuuks, siis arvestus tehakse siiski niiöelda vana palga järgi. Näiteks, kui ametiisik täidab huvide deklaratsiooni mais ning arvestab viimase nelja kuu tasu ja tema põhipalk 01.01.2014-01.03 on 1000€ ja alates 01.04.2014 on 1200€, mis aga kantakse üle alles mai alguses, siis arvestab ta viimase nelja kuu tuluks jaanuar-aprill reaalselt laekunud tulu ehk 4x1000€.

Kohustuse alguse kohta ei saa kanda varasemat kuupäeva kui 31.01.2014, isegi vaatamata sellele, et osale ametiisikutest paneb deklareerimiskohustuse 1.04.2013 jõustunud seadus. Kuna neid deklarante, kes enne 1.01.2014 ametist lahkusid, sisse ei kanta, ei ole vaja ka kohustuse lõppu märkida. Nende suhtes, kes olid küll sel aastal ametis, kuid on tänaseks lahkunud, saab kanda sisse ametikohalt lahkumise kuupäeva, millest tulenevalt süsteem arvestab kohustuse lõpu. Kui kellegi suhtes on kohustus kehtetuks tunnistatud, saab kanda sisse ka kohustuse lõpu kuupäeva.

Tööandjana peetakse silmas asutust, milles või mille heaks deklarant töötab deklarandina. Nende andmete eesmärk on hõlbustada deklarantide päringut töökohtade järgi. Kui volikogul kantseleid ei ole, tuleks volikogu liikme puhul tööandja lahter üldse tühjaks jätta. Kui volikogul on kantselei, võib tööandjaks märkida volikogu kantselei. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus kui selline ei ole maksukohustuslaste registrisse kantud (seal on kas valitsus võivalitsus ja volikogu kantselei), ei ole võimalik märkida tööandjaks nt X valda. Tööandjaks ei märgita asutust või ettevõtet, kus volikogu liige töötab väljaspool volikogusosalemist. Selle märgib ta ise deklaratsiooni kõrvaltegevusena.

Kui deklarant ei ole deklaratsiooni kinnitanud ja vahepeal ei ole aastanumber vahetunud, saab jätkata deklaratsiooni täitmist päevade, nädalate või koguni kuude vältel. Selleks tuleb avalehel vajutada nupule „Ava“. Palun veenduge, et kõik andmed on õiged, enne kui vajutate nuppu „kinnita“! Juba kinnitatud (esitatud) deklaratsiooni saab muuta 90 päeva või selle kontrollimiseni. Kui deklaratsiooni täitmise perioodi vältel muutuvad nt kinnistusraamatu või äriregistri andmed, saate vastavaid välju täita aktuaalsete andmetega, vajutades vastava välja kõrval olevat nuppu „värskenda“.

Õppelaenu käendusleping on solidaarne kohustus teise isiku ees, sarnaselt kaastaotlejana võetud laenule või ühisvararežiimi korral abikaasa võetud laenule. See tuleb deklareerida koos muude kohustustega.

Huvide deklaratsioonis tuleb vastavalt KVS § 14 lg-e 3 deklareerida kõik väärtpaberid väärtpaberituru seaduse § 2 lg 1 p 3 tähenduses, st ka märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada väärtpabereid. Deklareerimise seisukohalt ei ole oluline, kas tulevikus soovib optsiooniomanik aktsiad välja osta või mitte.

Kõikide sihtasutuste juht- ja kontrollorganite liikmetele üldise huvide deklareerimise kohustuse kehtestamine ei ole põhjendatud, kuna hinnata tuleb iga asutuse ja ametikoha riske eraldi, sest sihtasutused on väga erinevate funktsioonidega ning vastutuse suurusega.

Sihtasutuste juhatuse ja nõukogu liikmele huvide deklareerimise kohustuse määramise kaalumisel saab kasutada seda abimaterjali.

Kuni 2026. aasta lõpuni saab esitatud huvide deklaratsioonidega tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA. Selleks tuleb emta.ee kaudu valida "E-teenused" ja sisse logida. Pärast autentimist on igaühel võimalik esitatud huvide deklaratsioonide avalike andmetega tutvuda.

Sisenege e-teenuste keskkonda e-MTA , valige kõigepealt esindatavaks ennast ning seejärel menüüst Registrid ja päringud – Avalikud päringud – Huvide deklaratsioon. Deklaratsioone on võimalik otsida deklaratsiooni esitamise aasta, deklarandi nime ja tööandja järgi.

Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 12 lg-le 3 lõpeb deklaratsiooni esitamise kohustus, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal, seega kestab kohustus aasta peale ametikohalt lahkumist.