Siseteabe korruptiivne kasutamine

Siseteave on näiteks lepingud, andmebaasides olev info, kodanike kirjad, koosolekutel omandatud teave. Siseteavet saab vääralt kasutada näiteks andmebaasidest tuttavatele infot jagades, konsultatsiooni või nõu andes jms. Siseteabe korruptiivse kasutamise puhul on korruptsioonivastases seaduses eelduseks ametikohustuste rikkumine ning ebavõrdse või põhjendamatu eelise loomine. Lisaks peab teabe avaldamine mõjutama kolmanda isiku õigusi või kohustusi, seega näiteks avaldamata uuringuandmete kohta info jagamine ei oleks automaatselt siseteabe korruptiivne kasutamine, kui see kellegi õigusi ja kohustusi ei mõjuta.

Korruptsioonivastane seadus kohustab ametiisikut kasutama ametiseisundit, avalikku vahendit, mõju ja siseteavet heaperemehelikult. Korruptsioon tekib siis, kui neid kohustusi eiratakse ametikohustusi rikkudes ning luuakse avaliku huvide seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis.

Kohustuste eiramiseks saab pidada juhtumeid, kus ametiisik (a) rikub oma ametikohustusi, näiteks ametijuhendit või seadust, ning (b) loob oma tegevusega kellelegi põhjendamatu eelise, näiteks saab keegi kasutada teenust, mis on teistele inimestele kättesaamatu.

Nende kohustuste rikkumine on väärteona karistatav 300 trahviühiku ehk 1200 euroga. Väärteoks muutuvad need teod siis, kui tegevus on omakasuline ehk ametiisik tegutseb iseenda või kolmanda isiku huvides.