Praktilist kohtumiste avalikustamisel

Lobijuhise kohaselt tuleb avalikustada lobisti või tema esindatava nimi ja organisatsioon. Avalikustada võib ka mõlemad nimed. Eelistatud on avalikustada esindatava nimi - igal juhul tuleb lobistilt küsida, kelle huvides ta tegutseb.

Juhise järgi tuleb avalikustada nii juriidilise kui füüsilise isiku nimi. Reeglina toimub lobism juriidilise isiku huvides (v.a. FIE), mistap on oluline juriidilise isiku nime avalikustamine. Pelgalt füüsilise isiku nime avalikustamine ei pruugi anda piisavat infot, nätieks kasvõi juhul, kui inimene on aktiivne mitmes organisatsioonis (ettevõtja, poliitik, esindusorgansatsiooni liige, vabatahtlik). Kui füüsiline isik lobistab mõne organisatsiooni huvides ning ta teeb seda ilma juriidilist vormi omamata, tuleb avalikustada inimese ees- ja perekonnanimi.

Jah. Kui ametiisikule meenub kohtumine või tema tähelepanu juhitakse kohtumisele, millel ta küll osales, aga veebis ei ole avaldatud, siis on võimalik lisada info veebi ka tagasiulatuvalt.

Hiljemalt kord kvartalis (31.03; 30.06; 30.09; 31.12).

Teave kohtumiste kohta avaldatakse veebilehel kuni vajaduse möödumiseni ehk kuni asjassepuutuva eelnõu, otsuse vms vastuvõtmiseni. Muul juhul on üldine reegel, et info kustutatakse avalikust veebist viie aasta möödudes selle üles panekust. Ametiisik vastutab ise selle eest, et teave saaks kustutatud. Teema aktuaalsus ei pruugi kaduda ametiisiku lahkumisega ning kui ametiisik töölt lahkub, tuleb asutusel avalikustatud kohtumiste info teatava regulaarsusega üle vaadata ning vajadusel see kustutada. Näiteks võib vajadus kaduda ka sel juhul, kui kolme aasta jooksul pole eelnõu menetlemises mingeid muutusi ning vastav minister on ametist lahkunud.

Kui kohtumine puudutab sama teemat, siis tuleks üles märkida kõik kohtumised lobistiga.

Seadusega on keelatud näiteks eraeluliste andmete avalikustamine. See tähendab, et avalikustada ei tohiks kohtumisi, mille avalikuks tulek ohustaks kellegi eraelu puutumatust, näiteks annaks aimu kellegi kannatustest, perekonnaelust vms. Selliste kohtumiste puhul tuleb avalikustamisel jälgida, et inimest puudutav ei oleks ka kaudselt lobisti andmetest või kohtumise teemast tuletatav. Kui selline avalikustamine pole võimalik, tuleb kohtumise andmed jätta avalikustamata.

Ükski valitsusasutus pole automaatselt oma funktsioonide tõttu kohtumiste avalikustamise kohustusest prii. Analoogselt avaliku teabe seadusega tuleb hinnata avalikustatava teabe sisu ning lähtuda hinnangust, kas sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset (AvtS § 35 lg 1 p 3¹). Näiteks ettevõtte lobitöö teemalise kohtumise kohta teabe avaldamine, mille käigus ettevõte soovis oma toodete või tehnoloogiate kasutuselevõttu edendada mõnes kaitse- ja julgeolekuvaldkonna valitsusasutuses või 5G võrkudes, ei pruugi olla tingimata riigi julgeolekut ohustav, mistõttu tuleb kohtumise eesmärki ja sisu igakordselt hinnata.

Ei, sellisel juhul ei ole tegemist lobitööga. Kui ekspert pole töörühma raames, vaid kahepoolne, siis sõlmitakse konsultatsiooniks reeglina leping, millest jääb ka kirjalik jälg. Kui eksperdi eesmärgiks on lobi, tuleb kohtumine avalikustada.

Jah, kui tegemist on lobikohtumisega. Lobistidega suhtlemise hea tava mõttes tuleks avalikustada ka kohtumine valitsusasutusega samas tegevusvaldkonnas toimetava vabatahtlike liiduga (nt päästeamet vabatahtlike pritsumeeste ühinguga).

Jah, kui tegemist on eesmärgiga poliitikaotsust mõjutada. Kohumine advokaadi ja vabakutsete esindajaga tuleks näiteks avalikustada, kui ta esindab näiteks kliendi huve poliitikaotsuse mõjutamiseks või kui ta teeb kohtumisel ametiisikuga ettepaneku eelnõu vms muutmiseks.

Ei. Kuigi omavalitsuste liidud esindavad oma liikmete huve ning soovivad mõjutada poliitikaotsuseid (ning on sellega lobistid), siis ei tule avalikustada suhtlemist kohalike omavalitsuse esindajatega, sh kohtumisi omavalitsuse liitude esindajatega, kui nad esindavad omavalitsuste seisukohti.

Ei, lobijuhis ei laiene riigi täidesaatva võimu sisesele huvikaitsele, näiteks positsioone eelarve läbirääkimistel või ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks (üldjuhul sisalduvad viimased eelnõude seletuskirjades).

Ei, põhiseadusliku institutsiooni esindajat (Vabariigi Presidendi kantselei, õiguskantsler, kohtud, riigikogu, riigikontroll, Eesti Pank) ei käsitata lobistina ning nendega kohtumisi ei tule avalikustada.

Ei, riigikogu või volikogu liikmega kohtumisi ei ole vaja avalikustada. Hea tava kontekstis ei loeta lobitööks riigi täidesaatva võimu esindajate omavahelist suhtlemist, suhtlemist riigikogu liikmetega või kohalike omavalitsuse esindajatega. Samas kui volikogu või riigikogu liige esindab kohtumisel ärihuve (ta ei tegutse riigikogu või volikogu liikmena), siis tuleks kohtumine avalikustada – sel juhul ei ole ta niivõrd omavalitsuse või rahvaesindaja, kuivõrd lobist mõne äriühingu huvides.

Lobistina ei käsitata erakondi oma tööülesannete raames, mis tähendab, et kui erakonna liige kohtub ministriga küsimustes, mis puudutavad valitsuse poliitikat, siis selliseid kohtumisi ei tule avalikustada. Kui erakonna liige tegutseb väljaspool oma nn tavapärast tööülesannet ja erakonnapoliitikat, näiteks esindab mõne erakonna toetava ettevõtte ärihuve, tuleks selline kohtumine avalikustada.

Strateegilise partneriga kohtumisi ei tule avalikustada, kui partnerlus on sõlmitud lepinguga ning kohtumine toimub lepingu elluviimise raames. Kui strateegiline partner tegutseb väljapool lepingut ning soovib mõjutada poliitikaotsust, tuleks ka temaga kohtumine avalikustada.

Teiste valitsusasutustega samaväärselt käsitatakse valitsemisala raames ka valitsetavaid äriühinguid ja sihtasutusi. See tähendab, kui riigi äriühingu juhatus, nõukogu ja töötajad suhtlevad oma valitsemisala ametiisikutega, nt aktsiaid valitseva ministeeriumiga (nt Eesti Energia RaM-ga) või asutajaga (PERH SoM-ga) või valdkonna muu valitsusasutusega (haigla Terviseametiga), siis ei tule sellist kohtumist avalikustada. Kui riigi äriühingu liikmed suhtlevad mõne teise valitsusasutuse juhiga, et mõjutada poliitikaotsust, on tegemist lobitööga ning see tuleks avalikustada. Alati tuleb ennekõike vaadata kohtumise eesmärki – kui kohtumise eesmärk on poliitikaotsuse mõjutamine, võib kohtumise avalikustada ka nn valitseva ministeeriumiga.

Eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad on käsitletavad lobistidena.

Eelkõige tuleb lähtuda kohtumise sisust ning kui tegemist on lobikohtumisega, tuleb see avalikustada.

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud saab laias laastus jagada hea tava mõttes kahte gruppi.

Esiteks need, kes täidavad oma olemuselt avalikke ülesandeid, näiteks teevad järelevalvet, viivad ellu riigikaitset või aitavad muul moel kaasa Eesti riigi ülesannete täitmisele. Näiteks Finantsinspektsiooni ülesandeks on pangandusjärelevalve, Haigekassal ravi rahastamine jms, mis on tavapärane avaliku võimu sisene poliitika kujundamine. Haigekassa nõukogu liikmed on vastavalt seadusele tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister, seega tervishoiu korraldamise eest vastutav minister ei avalda kohtumist iseendaga või teiste ametiisikutega. Selliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid käsitletakse hea tava mõttes sarnaselt täidesaatva võimu asutustega ning nendega kohtumisi ei tule üldjuhul avalikustada. Nendeks on Haigekassa, Töötukassa, Kultuurkapital, Finantsinspektsioon, Kaitseliit, Rahvusraamatukogu, Tagatisfond, üldjuhul ka Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia. Sealjuures tuleb jälgida ka võrdse kohtlemise põhimõtet: näiteks kui kohtutakse erinevate teatritega, siis tuleb vastav kohtumine avalikustada teatri juriidilisest vormist (kas SA, avalik-õiguslik, omavalitusele kuuluv või eraõiguslik) sõltumata.

Teise grupi avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid moodustavad need, kelle tegevuse eesmärk on kirjum ning kes sageli esindavad lisaks avalikule huvile ka oma spetsiifilist valdkonna ja/või liikmete huvisid (näiteks huvi suurendada välistudengite arvu) ning nendega kohtumised tuleks reeglina avalikustada. Samas ka selliste puhul tuleb järelevalve teostaja ulatuses neid lugeda samaväärseks teiste valitsemisala asutustega ning sellisel juhul nendega kohtumisi ei pea avalikustama. Sellised avalik-õiguslikud juriidilised isikud on Teaduste Akadeemia, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, ülikoolid, Audiitorkogu, Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda, Patendivolinike Koda.

Lobijuhis ei reguleeri nö maja sees toimuvat lobitegevust – näiteks valitsusasutuse ametiühingu kohtumine asutuse juhiga ei kuulu avalikustamisele, küll aga tuleks lobijuhise tingimustele vastates (nt soovitakse mõjutada poliitikaotsust) avalikustada valitsusasutuse ametiühingu kohtumine oma haldusala ministriga. Samas kui ametiühing tahab arutada asutuse sisemist töökorraldust, tutvustada oma tööd vms, siis sellist kohtumist avalikustama ei pea. Lobistina ei käsitata ametiisikuid ning avalikke teenistujaid oma tööülesannete raames. Kindlasti tuleb avalikustada ministeeriumi juhtkonna kohtumine ametiühingutega, kui need on moodustatud äriettevõtetes.