"Ükski teadus ei ole immuunne
poliitika- ja korruptsioonipisikule"

Jacob Bronowski
PrintPDF Jaga
25.01.2016

Aarhusi Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi koostöös valmis uuring ärikorruptsioonist

Eestis ja Taanis eelmisel aastal läbi viidud uuringust selgus, et rohkem kui pooled mõlema riigi ettevõtete juhtidest on ärivaldkonnas korruptsiooniga kokku puutunud. Eestis oli vastav näitaja 57% ja Taanis 51%.

Uuringust selgus, et Eestis peetakse võrreldes Taaniga rohkem levinuks huvide konflikti, kickbacki (nn tehingutasu), altkäemaksu, kelmust ja väljapressimist. Mõlemas riigis on kõige levinumad ärikorruptsiooni vormid kickbacki maksmine kaupade või teenuste vahendamisel ja huvide konflikt.

 

Peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. 50% Eesti ja 54% Taani juhtidest usub, et inimesed annaksid ülemuse käsul altkäemaksu. Alla kümne töötajaga ettevõtted ja kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted õigustavad korruptsiooni rohkem kui suured ja välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted.

 

Korruptsioonijuhtumist teada saades juhid enamasti reageeriks: vaid 3% Eesti ja 10% Taani juhtidest ei annaks juhtumist teada. Mõlemas riigis eelistatakse juhtumist teada anda ettevõtte sees juhtkonnale või otse asjaga seotud isikule.

 

Üle 90% Eesti ja Taani juhtide arvates on juhi isiklik eeskuju tõhus korruptsioonivastane meede. Tõhusaks peetakse ka asutuse kontrollisüsteemi ja karistusi (nt vallandamine), kuid neid peaksid täiendama eetikakoodeks ja eetikaalane väljaõpe.

 

Peamiste ärikorruptsiooni tagajärgedena tajutakse ettevõtte maine langust ja majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks ärikorruptsiooni tagajärjeks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist. Korruptsioonijuhtumi halb mõju isiklikule karjäärile paneb taanlasi rohkem muretsema kui eestlasi.

 

Uuring põhineb 1000 Taani ja Eesti erasektori juhi telefoniküsitlusel ning on osa Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projektist. Projekti raames toimub 11.-12. veebruaril Tallinnas ka rahvusvaheline konverents „Reducing Corruption: Focusing on private sector“. Lisainfo konverentsi kohta on leitav sisekaitseakadeemia kodulehel.

 

Projektil on kokku 13 partnerit, kelleks on Eestist justiitsministeerium, kaitsepolitseiamet, kaubandus-tööstuskoda, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia, Tartu ülikool ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Taanist Aarhusi ülikool ja Danish Director of Public Prosecutions, Lätist Corruption Prevetion and Combating Bureau ning Hispaaniast Anti-Fraud Office of Catalonia.

 

Uuringu raport on leitav siit.