Mis on korruptsioon?

Määratlus

Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Laiema määratluse järgi on korruptsioon usalduse kuritarvitamine. Korruptsiooni defineerimisele saab läheneda kahte moodi, vastavalt kas seadusekeskselt või avaliku arvamuse keskselt. Seadusekeskne määratlus lähtub sellest, mida seadustes korruptsiooniks peetakse, samas kui avaliku arvamusel põhinev definitsioon lähtub laiemast avalikust arvamusest.

Korruptsioon avaldub nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Selline juhtum, kus poe ostujuht saab altkäemaksu tootjalt, et see tema kaupa eelistaks, on näide erasektori korruptsioonist, kuna selle tegevusega kuritarvitatakse oma ametikohta ning tehakse ettevõttele kahju. Teine näide erasektori korruptsioonist on see, kui järelevalvet tegev ettevõtja saab meelehead järelevalve erapooliku tegemise eest või tegemata jätmise eest.

Põhjused

Kui teataks täpselt, millised nähtused on korruptsiooniga seotud, siis oleks lihtne korruptsiooni ennetada. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mistõttu pole õige otsida korruptsiooni põhjuseid vaid inimloomuse varjukülgedest – omakasupüüdlikkusest, kadedusest jms. Sel juhul piisaks omakasupüüdliku ametniku väljavahetamisest ausa vastu, ent nii lihtsalt see ei toimi. Korruptsiooni ennetamiseks tuleb tegeleda korruptsiooni soodustavate võimaluste vähendamisega.

Joonise autor: Mari-Liis Sööt (põhineb J.W Colemani valgekrae kuritegevuse teoorial: (1987) Toward an Integrated Theory of White-Collar Crime. American Journal of Sociology, Vol. 93, No 2: 406-439)

Mõju

Kuigi on teadlasi, kes näevad korruptsioonis ka teatavat kasu (nt altkäemaks kiirendab mõningaid aeglaseid bürokraatlikke protsesse), ollakse üldiselt siiski seisukohal, et korruptsioon tekitab ebavõrdsust ja taastoodab valitsuse moonutatud kulutuste kaudu vaesust (rataste õlitamise asemel vajutab see hoopis rattad sügavamale liiva sisse). Korrumpeerunud poliitikud investeerivad ja seavad prioriteete rohkem neisse valdkondadesse, kus korruptiivsed tulud võiksid olla suuremad. Samuti käib korruptsiooniga käsikäes poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Korruptsiooni tagajärjel kahaneb majanduskasv, kuna korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid.

Ajakiri the Economist tegi joonise 2011. aasta korruptsiooni tajumise indeksi ja inimarengu indeksi põhjal, mis näitab vaesuse ja korruptsiooni vahelisi seoseid: mida vähem tajutakse korruptsiooni riigis, seda kõrgem on inimarengu (arvestab tervise-, hariduse ja elustandardi näitajaid) näitaja, ning vastupidi.

Allikas: The Economist, Dec 2nd 2011, 16:59 by the Economist online