PDF
Jaga
Huvide konflikt
| Mis see on? |
Huvide konflikt on ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist (OECD, 2005, asja olemuse kohta pikemalt vt OECD käsiraamatust „Huvide konflikti käsitlemine avalikus sektoris“). Ametiisikul või tema lähedasel on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab tegema või mida ta saab mõjutada. Tehingutes iseendaga on adressaadiks või teiseks osaliseks ametiisik ise või temaga seotud isik. Peamised huvide konflikti valdkonda reguleerivad õigusaktid on korruptsioonivastane seadus (KVS), avaliku teenistuse seadus (ATS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS). Mõningate ametikohtade puhul tuleb arvestada ka eriseadustega, näiteks politseiametnikud (politsei- ja piirivalve seadus), prokurörid (prokuratuuriseadus), kohtunikud (kohtute seadus), valitsuse liikmed (Vabariigi Valitsuse seadus) jne.Huvide konflikt ise tegelikult ei ole korruptsioonivorm, vaid tegemist on olukorraga, mis võib viia korruptsioonini. Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks kasutatakse konflikti vältimist tegevus- ja toimingupiirangutega, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodekseid, sõltumatuid komisjone jne. Vt ka onupojapoliitika, pöörduste efekt. |
| Näiteid | |
| Toome näite: |
Poeg kontrollib ministeeriumis ema tööd Ministeeriumi ehitusosakonna juhataja teostab kontrolli oma ema juhitava firma üle, mis teeb töid ministeeriumi haldusalas. Ministeeriumi kantsler tellib ministeeriumile ajalehte, mille väljaandjaks on tema osalusega ettevõte. Kohaliku omavalitsuse ametnik, kelle vend on aktiivne MTÜ-liige, suunab projektirahasid vennaga seotud MTÜ-sse. Kohaliku omavalitsuse liige, kelle abikaasa töötab kohaliku kooli direktorina, suunab investeeringuid abikaasaga seotud kooli. |
| Karistus | |
| Karistus: |
KVS § 19 KarS § 300-1 (suures ulatuses = kehtiv alampalgamäär X 100) |