"Ükski teadus ei ole immuunne
poliitika- ja korruptsioonipisikule"

Jacob Bronowski
PrintPDF Jaga

Koosoleku protokoll 28.12.2005

Tallinn 28.12.2005.

Osavõtjad: Kalle Laanet (siseminister), Rein Lang (justiitsminister), Heiki Loot (riigisekretär), Edgar Savisaar (majandus- ja kommunikatsiooniminister), Aivar Sõerd (rahandusminister),

Juures viibisid:  Airi Alakivi (Riigikantselei), Martin Hirvoja (Justiitsministeerium), Mari-Liis Liiv (Justiitsministeerium), Ave Mellik (Justiitsministeerium), Kristjan Paas (Justiitsministeerium), Hanno Pevkur (Justiitsministeerium)

Protokollija: Ly Pajur

PÄEVAKORD:

1.  Korruptsioonivastase strateegia „Aus riik“ aruande läbivaatamine

2.  Strateegia „Aus riik“

3.  Majanduslike huvide deklaratsioonidega seonduv

4.   Eetikaga seonduv

1. Korruptsioonivastase strateegia „Aus riik“ aruande läbivaatamine

Vt lisa 1: Korruptsioonivastase strateegia „Aus riik” aruanne, 2005.

Heiki Loot: Meil on aruandes märgitud koolitusprioriteeti juba tegelikult ellu viidud. Meil on ka kohalikke omavalitsusi koolitatud. Kui palju avalikus teenistuses tervikuna on koolitusi läbi viidud selle info saame järgmise aasta jaanuari keskel. On välja töötatud eetikaalase koordineerimise põhimõtted. Samuti on välja töötatud eraldi õppevahend eetika õppimiseks CD peal, kus on kolm kaasust lahendamiseks.

Kalle Laanet: Ärme pane  korruptsiooni süütegusid uurivate politseinike arvu, vaid vastavalt olukorrale kasutatakse ressursse. Justiitsministeerium kui ka Siseministeerium tagavad antud valdkonnaga tegelemisel vajaliku ressursi.

Aruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

2.  Strateegia „Aus riik“

Rein Lang: Strateegia tähtsamad tegevused on korruptsiooni ennetamine ja korruptsioonikuritegude menetlemine. Ennetamine ja kohalike omavalitsuste auditeerimine - see läks nüüd käima. Riigikontrollile on võimalused selleks loodud. Riiklik eetikanõukogu ja eetikakoolituste tähtsus: samuti asi toimib. Korruptsioonialased arusaamad ühiskonnas: siin on ka üht-teist ära tehtud. Nüüd on korruptsioonialaste kuritegude menetlemine: minul on selle spetsialistide numbri osas kahtlused. Kas see on iseenesest mingi tööriist.

Kalle Laanet: Seda võiks iga aasta alguses igasuguste avalike ja mitteavalike uuringute ja korrakaitseorganites olemasoleva info baasil otsustada.

Rein Lang: Koostöövormel on meil olemas. Kaks korda aastas saame kokku ja vaatame kuritegevuse prioriteedid üle. Hetkel kehtib Laulasmaa deklaratsioon ja ressursi planeerimine toimub selle alusel.

Kalle Laanet: Kas meie eemärk on rohkem asju avastada ja tegeleda korruptsioonijuhtumitega või see, et meil peab olema mingi teatud arv ametnikke? Eesmärk on natuke kiiva kiskunud.

Hanno Pevkur: Strateegia punkti 14 ja 15 oleks vaja täpsustada. Lisaksin p. 16  juurde ka E-toimiku.

3.  Majanduslike huvide deklaratsioonidega (MHD) seonduv

Rein Lang: See seondub avaliku teenistuse üldise kontseptsiooniga. MHD täna ei ole tõhus, sellele on tähelepanu juhitud. Korruptsiooni see ei enneta ja tegelikuks tulemuseks on tohutu hulk pabereid. Deklaratsiooni küsimused on sellised, mis reaalset pilti huvide konfliktist ei anna, külla aga tuleb deklareerida vanu Moskvitše, sõudepaate jne. Küsitakse hoopis, miks on õigeaegselt esitamata või miks on üks sõudepaat deklareerimata. Meie pakuksime välja, et  deklareeritakse maksustatav tulu ja erinevates registrites olev vara, mis tegelikult on juba eeltäidetud. Tuludeklaratsiooni on ta juba üks kord täitnud, miks peaks siis seda uuesti tegema. Kas peaks deklareerima ka püsivas kasutuses olevat vara, mis ei kuulu inimesele endale? Tänase seisuga seda ei pea deklareerima. Segane on olukord ka välismaal olevate varadega. Siis on veel kingituste deklareerimine ja kohustuste deklareerimine. Kas peaks deklareerima ka nõudeid teiste suhtes? Kas nõuded ei lähe isikuandmete alla ja kust läheb piir.

Edgar Savisaar: Mille põhjal määrata, mis on püsivas kasutuses?

Hanno Pevkur: See ongi mõtlemise koht. Nt tööseadusandluses püsivalt haige olek: kas kuus kuud järjest või kolm kuud järjest, siin saaks mingit analoogiat kasutada.

Rein Lang: Arvame, et majanduslike huvide deklaratsiooni tuleks küsida ainult kõrgematelt vastutavatelt ametnikelt ja kohalikel omavalitsustel võiks olla ainult võimalus nõuda majanduslike huvide deklaratsioone. Ta võib kehtestada selle nõude.

Rein Lang: MHD-sid ei kontrollita. Eestis peaks liikuma sinnapoole, et kui ma panen allkirja alla, siis ma kinnitan et see on õige. Arvame, et andmed peaksid olema avalikud, et neid näeksid kõik inimesed. Väljaarvatud isikuandmed, millel on eriline kaitse. Järgmine küsimus ongi, et missugused andmed need on? Eelkõige on MHD riigi ja tema valitsemise läbipaistvuse instrument. Kui ta on kõigile kätte saadav, kui ta ripub kusagil üleval, siis see juht võib seda sealt sama moodi vaadata. Meie kujutame ette, et luuakse elektrooniline andmebaas. Täidetakse juba osaliselt eeltäidetud deklaratsioon. Andmed tulevad riiklikest registritest. Andmebaasi hakkab keegi haldama ja andmebaasi valmistab ette PRIA, kellel on2006. a eelarves selleks ka raha olemas.

Edgar Savisaar: Kaks asja tunduvad positiivsed ja kahega tekkis küsimus. Olen päri sellega, et MHD esitavate ametnike hulk peaks olema väiksem. Kui me räägime korruptsiooniohtlikkusest, siis asi ei ole niivõrd juhtides kuivõrd just ametnikes ehk siis korruptsiooniohtlikke otsuseid on linnaarhitektil kergem teha kui abilinnapeal. See nagu sunniks ringi laiendama, aga seda võiks lõpmatuseni laiendada ja asi kaotab mõtte. Toetan ka avalikku andmebaasi. Maksustatav tulu võiks olla seal avalikult näha. See oleks revolutsiooniline samm, aga seda tasuks mõelda. Küsitav on kasutuses olev vara, mis on väga uus idee ja teiseks kingitused. Kingituste määratlemisega ei tohiks liiale minna. Viimane asi on, et me piirame küll MHD täitjate ringi, aga ma piiraks ka aega. Ei ole efektiivne, et deklaratsioone tuleb esitada kolm aastat peale ametist lahkumist. Võtaks selle maha.

Kalle Laanet: Küsimus on ikkagi MHD täitjate ringis.

Hanno Pevkur: Riigi tasandil jääks 500 ja 1000 vahele. See oleks hoomatav.

Kalle Laanet: Kesktasemel on oht korruptsiooniks suurem kui juhtidel. Tuleks teha sisekontrolli meede ja see kohustuslikuks teha.

Rein Lang: Minister peaks saama kehtestada oma haldusala asutuste ametikohtade nimekirja, kus on kirjas, kellel on MHD esitamine kohustuslik.

Heiki Loot: Siin tuleks korruptsiooniohtlikes valdkondades anda nt ministrile volitus see nimekiri teha.

Hanno Pevkur: Kohalikud omavalitsused saaksid ise otsustada. Riigi tasandil kirjutaksime seaduses lahti, kellelt me MHD nõuame või teine variant: iga minister otsustab ise kuhumaani ta välja läheb. Kolmas variant on n-ö segavariant: ühed peavad kindlasti esitama ja siis jääb veel ministril õigus kehtestada haldusalal esitajad.

Kalle Laanet: Kolmas variant oleks kõige õiglasem.

Rein Lang: Võtaksime võib-olla mingi mõtlemisaja ja esitaksite Justiitsministeeriumile oma mõtted. Kas sellega ollakse üldiselt nõus, et avalik teenistus ei ole teenistus kohalikes omavalitsustes.

Heiki Loot: See siiski on avalik teenistus. Kohalikud omavalitsused tahavad saada samu sotsiaalseid tagatisi, mida saavad riigiteenistujad. Olen nõus, et tuleks anda rohkem õigusi kohalikele omavalitsustele.

Rein Lang: Omavalitsusi ei tohiks siiski riigiteenistujatega võrdsustada, sest kes tagab need hüved?

Oma mõtted ja ideed MHD kohta esitatakse Justiitsministeeriumile 1. veebruariks 2006.

4. Eetikaga seonduv

Heiki Loot: Räägiks paar sõna eetikanõukogust. Strateegias oli selle tähtaeg 2006. Kutsume kokku ekspertkomisjoni, kelle esimeseks tööks võiks olla avaliku teenistuse seaduse eetikakoodeksile kommentaaride kirjutamine. Seda on räägitud juba ajast, kui eetikakoodeks vastu võeti, et koodeks on liiga üldine ja ebamäärane. Teiseks tuleks läbi rääkida eetikanõukogu enda toimimise põhimõtted. Esialgsed mõtted on, et nõukogusse võiks kuuluda, kellel on avalikus teenistuses autoriteet. Sinna peaks kuuluma nii riigiteenistujaid kui ka väljaspool riigiteenistust olevaid inimesi. Mis puudutab volitusi, siis on eesmärk anda selgitusi avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohta ja edaspidi töötab eetikakomisjon kas enda algatusel (kui on probleem) või kui keegi soovib eetikakoodeksi rakendamise kohta saada mingeid selgitusi.

Kalle Laanet: Mina ei kujuta ette kuidas seda rakendatakse. See on väga suur ja tõsine ülesanne, et hoiakuid muuta.

Heiki Loot: Et saada aru, missugused on täna tegelikud väärtused, seetõttu on uuring väärtuste kohta, mille tulemused saab veebruaris. Siis saab tegeliku pildi kätte.

 

Lisa 1

Ülevaade Vabariigi Valitsusele korruptsioonivastase  strateegia „Aus riik“ meetmete rakendamisest

28. detsember. 2005

Korruptsioonivastane ministrite komisjon

Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a korraldusega nr 293-k[1] loodi korruptsioonivastane ministrite komisjon. Komisjoni kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniminister, siseminister, rahandusminister ja riigisekretär ning esimeheks on justiitsminister. Komisjoni eesmärgiks on korruptsioonivastase strateegia väljatöötamine ja selle elluviimise korraldamine.

19.02.2004. võttis Valitsus vastu korruptsioonivastase strateegia „Aus riik”[2] aastateks 2004-2007. Vastavalt korralduse punktile 5 peab komisjon andma oma tegevusest ja strateegia elluviimisest Vabariigi Valitsusele aru vähemalt üks kord aastas.

Peale strateegia vastuvõtmist toimus komisjoni istung 04.06.2004. 2005. aastal kohtus komisjon 28.12.2005, kl 14 Justiitsministeeriumis. Mõlema koosoleku protokollid on leitavad veebilehel www.korruptsioon.ee.

Meetmete rakendamine

Korruptsioonivastases tegevuskavas on kokku 21 meedet, mis jagunevad ennetuslikeks meetmeteks ning „reaktsioonilisteks” meetmeteks. Strateegia koos seletuskirjaga asub http://www.korruptsioon.ee/6190.

Järgnev on ülevaade tegevuskava meetmete täitmisest 2005. aasta detsembri seisuga. 2005. aasta lõpuks on 21-st meetmest on täiesti täitmata vaid üks meede (nr 1), ülejäänud on kas täidetud või täitmisel.

Meede

Tähtaeg

Täitja

1. Avalike teenistujate teise tööandja kasuks töötamise ja tegevuspiirangute selgem reguleerimine.

 

2004, edasi lükatud VV-le esitamine kuni suvi 2006

Justiitsministeerium (JuM)

Peamiselt puudutab meede nr 1 korruptsioonivastase seaduses (KVS) ning avaliku teenistuse seaduses (ATS) ettenähtud avalike teenistujate töökoha- ja tegevuspiirangute analüüsi ning  täpsustamist.

Justiitsministeerium korraldas septembris, 2005. erinevates valitsusasutusest küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada piirangutega kaasnevaid probleeme. 2006. aasta I poolel analüüsitakse kehtivaid piiranguid ning töötatakse välja seadusemuudatused. Meetme täitmine on edasi lükatud, kuna teema on seotud avaliku teenistuse kontseptsiooni välja töötamisega ning majanduslike huvide deklaratsiooni süsteemi üle vaatamisega (meetmed 5-9).

Meede

Tähtaeg

Täitja

2. Enesediagnostika läbiviimine korruptsiooniohtlikes valdkondades tegutsevates asutustes.

 

2004-2007

JuM jt

Enesediagnostika ehk riskianalüüsi eesmärgiks on avastada korruptsiooniohtlikud valdkonnad ning toimingud ja hinnata nende vältimise võimalust organisatsioonis ning laiemalt mingis sektoris. Tegemist on mahuka, ent suure kasuteguriga analüüsiga, mida teostatakse kolmes osas. See sisaldab intervjuusid juhtidega, personali küsitlemist, eeskirjade analüüsi jms. Kuna riskianalüüsi juhend on välja töötatud Hollandis, siis tuleb seda enne Eestis rakendamist kohandada.

Justiitsministeeriumis viidi 2005. aasta märtsis läbi riskianalüüsi pilootprojekt, mille tulemusena valmib 2006. a juhend ka teistele asutustele, kes riskianalüüsi hakkavad läbi viima. Riskianalüüsi metoodika pannakse üles veebilehele www.korruptsioon.ee.

Meede

Tähtaeg

Täitja

3. Iga-aastase auditi ulatuse täpsustamine KOV-de puhul

 

2004

Rahandusministeerium

Koostöös Saksa ekspertidega viidi 2004 – 2005 a läbi  twinning-projekt kohalike omavalitsuste finantskontrolli süsteemi arendamiseks. Projekti eesmärk oli teadvustada kohalike omavalitsuste juhtkonnale finantskontrolli olemust ja vajadust; õpetada revisjonikomisjoni liikmetele siseauditi mõistet ning auditeerimise põhimõtteid; õpetada maavalitsuste siseaudiitoreid tegutsema mentoritena kohalike omavalitsuste siseaudiitoritele. Projekti aruandega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.korruptsioon.ee/17573.

Meede

Tähtaeg

Täitja

4. Riigikontrolli poolt KOV-de auditeerimiseks võimaluse loomine

 

2005

JuM; Riigikontroll

Riigikogu kiitis Riigikontrolli seaduse (RKS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse heaks 11.05.2005, president kuulutas selle välja 31.05.2005. 07. septembrist 2005 muudeti Riigikontrolli struktuuri ning loodi V auditi osakond, mis alates 01. jaanuarist 2006 tegeleb kohalike omavalitsuste auditeerimisega. Riigikontroll saab lisaks kohalike omavalitsusüksuste valdusse antud riigi vara ja raha auditeerida ka KOV-de ja nendega seotud isikute muu raha kasutamist, viimast küll vaid seaduslikkuse ning mitte otstarbekuse osas.

Meetmed

Tähtaeg

Täitja

5-9. Majanduslike huvide deklaratsioonidega (MHD) seotud meetmed

 

2005-2007

JuM jt

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnas 2005. aasta sügisel valminud analüüsi kohaselt on kehtiv majanduslike huvide deklaratsioonide (MHD) süsteem ebatõhus ning ei kanna sellele pandud eesmärki. Sama kinnitavad ka Riigikontrolli 2000 a auditi tulemused. Kehtiv majanduslike huvide deklareerimise süsteem on iganenud ning ajal, mil suur osa andmebaasidest asub elektroonilises keskkonnas, esitatakse ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioone endiselt paberkujul.

Justiitsministeeriumis on valmimas korruptsioonivastase seaduse eelnõu, millega:

1) täpsustatakse ametiisikute ringi, kes oma majanduslikke huve peavad deklareerima;

2) täpsustatakse andmete ulatust, mida tuleb deklareerida;

3) täpsustatakse deklareerimise korda;

4) luuakse MHD-de elektrooniline andmekogu;

5) suurendatakse avalikkuse kontrolli MHD täitmise üle.

Meetmed

Tähtaeg

Täitja

10-11. Eetika-alased meetmed

 

2005-2006

Riigikantselei, ministeeriumid

Riigikantseleis töötab alates 2004. aasta lõpust eetikavaldkonna spetsialist, kes antud valdkonda koordineerib. Avaliku teenistuse eetika on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt 2005. ja 2006. aastal üheks koolitusprioriteediks. 2005. aastal on läbi viidud 3 riigi- ja 2 kohaliku omavalitsuse ametnike sisseelamiskoolitust, mille üheks osaks on eetika. Kokku on Riigikantselei eestvedamisel eetikaalaseid koolitusi saanud umbes 100 uut ametnikku. Täielik ülevaade eetikaalaste koolituste mahust avalikus teenistuses 2005. aastal selgub 2006. aasta jaanuaris. On loodud siseriiklik eetikaalane koostöövõrgustik, kes on aidanud välja töötada avaliku teenistuse eetika keskse koordineerimise põhimõtted.

Koostöös OECD/SIGMA ja siseriikliku koostöövõrgustikuga on ette valmistatud praktilisi juhtumeid käsitlev õppematerjal CD-kandjal, mis toetab uute eetikaalaste koolitusprogrammide elluviimist 2006. aastal. Järgmise aasta alguses valmib uuring “Rollid ja hoiakud Eesti avalikus teenistuses”, mis kaardistab avalike teenistujate väärtushinnanguid, eetikakoodeksi rakendamisprobleeme ning ootusi ja soovitusi ebaeetilise käitumise ennetustegevuseks. 2006. aastal on kavas moodustada ekspertkomisjon avaliku teenistuse eetikanõukogu ellukutsumiseks. Ekspertkomisjoni põhiülesandeks on ette valmistada eetikanõukogu tööpõhimõtted ning välja töötada eetikakoodeksi kommentaarid.

Meede

Tähtaeg

Täitja

12. Iga-aastase korruptsiooniuuringu läbiviimine

 

2004-2007

JuM

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnas töötati koos Tartu Ülikooli ja Oxfordi Ülikooli teadlastega välja korruptsiooniuuringu metoodika, mis kaardistaks võimalikult põhjalikult väärtushinnanguid ning korruptsioonitaset ühiskonnas. Samuti on see üheks indikaatoriks, et mõõta valitsuse korruptsioonivastase töö edukust. Korruptsiooniuuring viidi läbi kolmes osas 2004 a detsembris, mille raames küsitleti kolme erinevat sihtgruppi: Eesti elanikkonda (1002 inimest), ettevõtjaid (503) ning avaliku sektori töötajaid (901). Uuringu eesmärk oli vastata järgmistele peamistele küsimustele:

  1) kuidas korruptsiooni määratletakse ning mil määral mõistetakse seda hukka;

  2) millisena tajutakse korruptsiooni levikut;

  3) kui sageli korruptsiooniga kokku puututakse;

  4) kui altid ollakse korruptsioonist teatama;

  5) milline on korruptsiooni võimalik materiaalne ning moraalne kahju.

Tulemused avalikustati aruande kujul 2005. a aprillis ning aruanne valmis ka trükisena. Aruanne on kättesaadav veebilehel http://www.korruptsioon.ee/9371.

Meede

Tähtaeg

Täitja

13. Korruptsiooni-alase info kättesaadavuse parendamine ja korruptsiooni alaste arusaamade ühtlustamine

 

2004-2007

JuM

Inimeste korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks on alates 2005. aasta märtsist korruptsiooni-alane info – vastav statistika, juhtumid, praktiline nõu, uuringud jms ühte koondatud veebilehele www.korrutpsioon.ee. Lehte ajakohastatakse jooksvalt.

Meetmed

Tähtaeg

Täitja

14-15. Korruptsioonikuritegude menetlemisega seotud meetmed

 

2004

JuM, Siseministeerium

Prokuratuuri pädevuses on alates uue kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisest (01.07.2004) kõikide korruptsioonikuritegude kohtueelse menetluse juhtimine ja selle tulemuslikkuse tagamine.

2004. aastal määrati ringkonnaprokuratuurides ja politseiprefektuurides korruptsiooni- ja majanduskuritegudele spetsialiseerunud ametnikud, kelle tegevust koordineerib prokuratuur. Korruptsioonikuritegudele on Eestis spetsialiseerunud 6 prokuröri, kellele lisaks on veel 6 osaliselt korruptsiooni kuritegusid menetlevat prokuröri (PõP: 2 spetsialiseerunud + 2 osa ajaga prokuröri; LõP: 1+1; LäP: 1+1; Viru: 1+2). Peale nimetatute on veel majanduskuritegude menetlemisega seotud prokurörid ning korruptsiooni ja majanduskuritegudega tegelevad politseinikud prefektuurides ja Keskkriminaalpolitseis. Lisaks on osas prefektuurides moodustatud ka politseikontrollitalitused. Samas piirkonnas töötavad prokurörid ja politseinikud moodustavad nn võrgustiku, jagades omavahel informatsiooni ning analüüsides juhtumeid.

Meede

Tähtaeg

Täitja

16. Kriminaalmenetlusregistri ellurakendamine

 

2004

JuM

Alates 2004. aastast töötab kriminaalmenetlusregister. 2006. alguses valmib JuM kriminaalpoliitika osakonna eestvedamisel esimene kriminaalstatistika kogumik, mille andmed pärinevad kriminaalmenetluse registrist. Justiits- ja teiste ministeeriumide koostöös on välja arendamisel menetlusinfosüsteem E-toimik, mille eesmärgiks on koondada menetlusinfo ühtsesse andmebaasi. E-toimik peaks lõplikult rakenduma 2008. aastal.

Meede

Tähtaeg

Täitja

17. Vihjetelefon korruptsioonijuhtumitest ja korruptsiooniohtlikest suhetest teatamiseks

 

2004

JuM

Vihjetelefon 6121500 avati 2004. aasta juunis Kapos. 2004. a laekus vihjetelefonile 38 teadet, millest 29 edastati KKP korrapidajale. 2005. aasta 11 kuul laekus 20 teadet, millest 14 anti edasi KKP-le.

Meede

Tähtaeg

Täitja

18. KrMS muudatus, millega antakse prokurörile õigus menetlus lõpetada isiku suhtes, kes on määravalt aidanud kaasa korruptsioonikuriteo avastamisele.

 

2004

JuM

19.05.2004 jõustus kriminaalmenetlusseadustiku muudatus (§ 205), mille kohaselt võib Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud kuriteo avastamisele. Antud sätet on korruptsiooni asjades kasutatud vaid ühel juhul.

Meetmed

Tähtaeg

Täitja

19-20. KVS muudatus, millega pannakse isikutele kohustus teatada korruptsioonist oma organisatsioonis ja luuakse meetmed korruptsioonikuritegude avastamisele kaasaaidanud isikute kaitseks (nnwhistleblower protection).

2004

JuM

29.10.2004 jõustus korruptsioonivastasesse seaduses muudatus, mille eesmärk on kaitsta inimesi, kes korruptiivsest teost teatavad. § 23 sätestab, et korruptiivsest teost teatanud ametiisikule või avalikule teenistujale tagatakse soovi korral anonüümsus, välja arvatud juhul, kui teade on ajendatud omakasust või muudest madalatest motiividest.

Meede

Tähtaeg

Täitja

21. KarS muudatus, millega laiendatakse ametiisiku mõistet välisriigi ja rahvusvahelises organisatsioonis töötavale ametiisikule.

2004

JuM

01.07.2004 jõustunud karistusseadustiku § 288 muudatuse kohaselt laieneb ametiisiku mõiste ka välisriigis või rahvusvahelises organisatsioonis töötavale ametiisikule. See tähendab, et välisriigi organisatsioonis töötavat Eesti ametiisikut saab vastutusele võtta.

Lisaks nimetatule loobus Riigikogu Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku konventsiooni (http://www.korruptsioon.ee/6291) Eesti poolt seatud reservatsioonist. Reservatsioonist loobumisega muudetakse Eestis mõjuvõimuga kauplemine kuriteoks. Karistusseadustiku § 3001 vastav muudatus algatati Riigikogu õiguskomisjonis (791 SEI).

 

Rein Lang

Justiitsminister



[1] „Korruptsioonivastase ministrite komisjoni moodustamine ja korruptsioonivastase asjatundjate komisjoni tegevuse lõpetamine„ (RTL 2003, 63, 907; 2005, 93, 1420).

[2] Vabariigi Valitsuse 19.02.2004 protokoll nr 7 päevakorrapunkt 32.