"Ükski teadus ei ole immuunne
poliitika- ja korruptsioonipisikule"

Jacob Bronowski
PrintPDF Jaga

Koosoleku protokoll 17.12.2003

Tallinn  17.12.2003.

Osalenud ministrite komisjoni liikmed: justiitsminister K-M. Vaher; siseminister M. Leivo (saabus pärast koosoleku algust); riigisekretär H. Loot, majandus- ja kommunikatsiooni minister M. Atonen

Teised osalejad: peaminister J.Parts; riigikontrolör M.Oviir; V.Rannasoo (Riigikantselei); K.Kukk (Rahandusministeerium); A.Tankler (peaministri nõunik); M.Kurm (Justiitsministeerium); J.Raatma (Justiitsministeerium)

Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

Koosoleku avas justiitsminister, kes pärast osalejate tervitamist andis sõna peaministrile.

Peaminister J.Parts märkis, et Eestil on tugev kasvuruum tõusmaks korruptsioonitaset kajastavates tabelites ettepoole. Peaminister rõhutas korruptsiooniga võitlemise olulisust, kuna, nagu näitavad uuringud, on tugev negatiivne seos korruptsioonitaseme ja majanduskasvu ning seeläbi ühiskonna heaolu vahel. Peaminister märkis, et prokuratuurile ja politseile on vaja tagada ka korruptsiooniga võitlemiseks vajalikud vahendid ja need on ka riigieelarves olemas. Strateegia projektist rääkides märkis peaminister, et tal on hea meel, et kavas on Riigikontrolli pädevust laiendada.

Justiitsminister K-M.Vaher esitas osalejatele infoks kokkuvõtte eelmisest koosolekust (november), mil arutati kahte teemat:

  1. Korruptsioonikuritegude menetluse tugevdamine

    Osalesid justiitsminister, riigi peaprokurör, Politseiameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor jt. Osalejad kiitsid heaks väljapakutud meetmed. Läbi arutati lähemal ajal tehtavad sammud (järgmise aasta prioriteetsete valdkondade määramine).
     
  2. KOV-de kontrollikeskkonna tugevdamine

    Osalesid justiitsminister, riigikontrolör, Rahandusministeeriumi, Riigikantselei, Siseministeeriumi ja minister J. Õunapuu esindajad. Arutati läbi erinevad võimalused KOV-de kontrollikeskkonna tugevdamiseks ja lepiti kokku kaks lahendust, mis on ka strateegiasse lülitatud.

Seejärel tegi justiitsminister K-M. Vaher korruptsioonivastase strateegia ,,Aus riik" projekti tutvustava presentatsiooni ning palus osalejatel esitada ettepanekuid ja arvamusi strateegia projekti kohta.

Siseminister M. Leivo märkis, et Siseministeeriumile esitatakse väga palju majanduslike huvide deklaratsioone (umbes 8000) ja leidis, et võib-olla tuleks praegu Siseministeeriumi poolt kogutavate deklaratsioonide kogumine anda tagasi Riigikontrolli ülesandeks. Siseminister märkis, et deklaratsioonidega seotud rikkumisi on palju, kuid valdavalt on need formaalsed. Siseminister nõustus sellega, et deklaratsioonide arv on liiga suur. Ametnikud tuleks täpsemalt kaardistada lähtuvalt sellest, milline korruptsioonirisk nende ametiülesannetega kaasneb. Üle tuleks vaadata ka majanduslike huvide deklaratsioonide sisu.

Riigisekretär H. Loot märkis, et korruptsiooniga võitlemisel on oluline ennetav pool. Riigikantselei on valmis eetikanõukogu loomiseks. Vaja on tagada avaliku teenistuse eetikakoodeksi rakendumine, seni on selleks vähe tehtud. Oluline on korraldada eetikakoolitusi, mõnedes valdkondades kohustuslikus korras, samuti põimida eetikakoolituse elemente teiste koolituste raamidesse. Riigisekretär nimetas ka täiendavate eetikakoodeksite vajalikkust ning märkis, et politseil on see olemas, Päästeamet koostab, vaja on eetikakoodeksit kindlasti Maksu-ja tolliameti ametnikele. Riigisekretär H. Loot rõhutas ka korruptsioonialase teavitustöö tõhustamise vajalikkust, sh vastava veebilehe loomise vajadust.

Rahandusministri nõunik K. Kukk märkis, et Rahandusministeeriumi seisukohast on oluline, kas on olemas rahaline kate strateegiaga kavandatavate kulutuste jaoks. Samuti tõstatas K. Kukk küsimuse, kas KOV-i puudutava ülesande täitjaks on põhjendatult Rahandusministeerium, kuna see valdkond kuulub Siseministeeriumi alla ning märkis, et sel juhul tuleb ülesanne täita koostöös Siseministeeriumiga.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister M. Atonen ütles, et on korruptsiooni kui probleemiga 8-kuulise ministriks oleku ajal kokku puutunud mitu korda. Minister leidis, et enesediagnostika on väga vajalik ning ta tahaks oma valitsemisalas seda rakendada, aga 2004. aastaks raha selleks planeeritud ei ole. Minister märkis ka, et positiivne ja vajalik on kohalike omavalitsuste auditeerimise tugevdamine. Minister oli skeptiline praegu KOV-dele tehtavate auditite suhtes leides, et see on valdavalt kasutu ja kasulik vaid audiitoritele. Samuti leidis minister, et majanduslike huvide deklaratsioonid ei täida oma ülesannet. Deklaratsioon ei kajasta näiteks inimese rahalist seisu. Minister tõstatas ka küsimuse sellest, millised on eetikanõukogu funktsioonid ning kas Eesti väiksuse tõttu on korruptsioonile spetsialiseeritud uurijaid ja prokuröre otstarbekas rakendada piirkondlikul tasandil.

Riigisekretär H. Loot andis selgitusi eetikanõukogu rolli kohta, märkides, et see on toetav, halduspraktikat eetilisest aspektist lähtudes ühtlustav kogu, millesse peaksid kuuluma autoriteetsed isikud.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher märkis, et enesediagnostika rakendamise ajavahemikuks on kavandatud 2004-2007, seega ei jõua kindlasti esimesel aastal seda igal pool, kus vaja, rakendada,

Justiitsministri nõunik J. Raatma märkis, et enesediagnostikat tuleb eeskätt rakendada nendes asutustes, mille tegevusalaga seondub kõrge korruptsioonirisk.

Peaminister J. Parts ütles, et strateegia võiks kajastada ka EL vahendite käsutamise õiguspärasusega seonduvaid riske. Riigi seisukohalt on riskid ses valdkonnas suured, kuna võimalikud on sanktsioonid. Samuti märkis peaminister, et järjekordadega seotud probleeme on rohkem, need ei piirdu üksnes kinnistamisavalduste menetlemisega.

Justiitsministri nõunik J. Raatma ütles, et tasumäärade diferentseerimine lähtuvalt teenuse osutamise kiirusest on küll hea vahend korruptsioonivõimaluste piiramiseks, kuid arvestada tuleb ka teenuste sotsiaalse tundlikkusega.

Arutelu tulemusena otsustas korruptsioonivastane ministrite komisjon ühehäälselt järgmist:

Ministrite komisjoni otsus

Kiita põhimõtteliselt heaks Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia ,,Aus riik" projekt ja esitada see pärast vajalike täpsustuste tegemist koos seletuskirjagakinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.