"Ükski teadus ei ole immuunne
poliitika- ja korruptsioonipisikule"

Jacob Bronowski
PrintPDF Jaga

Koosoleku protokoll 04.06.2004

Tallinn 04.06.2004. Osavõtjad: Ken-Marti Vaher, Margus Leivo, Heiki Loot, Jüri Pihl, Robert Antropov, Aldis Alus, Margus Kurm, Jüri Raatma, Mari-Liis Liiv

Protokollija: Reilika Roonurm

PÄEVAKORD:

  1. Avasõna ja „Ausa riigi“ meetmete ellurakendamine – Ken-Marti Vaher
  2. Korruptsioonikuritegude menetlemine (s.h. vihjetelefoni käivitamine) – Jüri Pihl, Robert Antropov, Aldis Alus
  3. Phare projekti „Korruptsiooni vähendamine Eestis“ tutvustus – Mari-Liis Liiv
  4. Avasõna ja „Ausa riigi“ meetmete ellurakendamine – Ken-Marti Vaher

Korruptsioonivastases strateegias on 21 meedet, juhtroll on Justiitsministeeriumil, aga on ka mitmeid ülesandeid teistel ministeeriumitel, asutustel.

Valminud on Riigikontrolli seaduse muudatus, millega üritatakse vähendada miinimumini Eestis avaliku sektori kontrollivaba ruumi ehk antakse Riigikontrollile pädevus auditeerida KOV-e. See on kindlasti üks oluline korruptsiooni ohtu vähendav meede.

Teiseks tooksin välja korruptsioonivastase seaduse mõningad muudatused. Eestis on vaja järgmisel aastal tõenäoliselt uut Korruptsioonivastast seadust, senine on raskesti kohaldatav ja äärmiselt ebaühtlane.

Kolmas oluline samm: kriminaalmenetlusseadustiku rakenduse seadus. Seal sisalduvad mitmed sätted, üks on §205, mis näeb ette seda, et isik, kes on oluliselt kaasa aidanud kuriteo avastamisele, tema osas on võimalik prokuröridel kriminaalmenetlus lõpetada.

KAPOs on käivitunud vihjetelefon, toimima on pandud kriminaalmenetluse register, kus prokuröril, politseinikul on võimalik saada menetluse hetkeseisust ülevaade.

Rääkides korruptsioonist kui probleemist, milline täpselt Eesti ühiskonna hetkeseis on, milles seisneb inimeste arusaam ja kui suur korruptsioon Eestis tegelikult on. Sellist „null-punkti“ uuringut ei ole Eestis varem põhjalikult tehtud ja nüüd PHARE toetusel teeksime selle ära sügisel. See on kompleksuuring, esimene Eestis, kus intervjuueritakse nii tavalisi elanikke, ettevõtjaid kui ka muid sihtgruppe.

Lähitulevikus seisab ees üks suurem projekt: majandushuvide deklaratsiooni küsimus.

Sügisest käivitub korruptsioonikodulehekülg ja selle kaudu üritaksime korruptsiooni olemust, väärtushinnanguid ühtlustada ühiskonnas ja juhendada inimesi, kuidas käituda ühes või teises olukorras.

Järgmise aasta ülesanne on kaitsepolitsei eeskujul eneseabi diagnostika sisseviimine riigiasutustes. Kaitsepolitsei on seda ainukesena Eestis teinud ja tundub, et edukalt.

See oli väike ülevaade.

  1. Korruptsioonikuritegude menetlemine (s.h. vihjetelefoni käivitamine) – Jüri Pihl, Robert Antropov, Aldis Alus

Jüri Pihl: Alates 1. märtsist on prokuratuuriseaduses sisse viidud mõiste „eriasjade prokuröri institutsioon“ ja praeguseks on ametisse nimetatud nii Tallinnasse Ringkonnaprokuratuuri, Virumaale kui ka Lõuna-Eestisse üks eriasjade prokurör. Peale selle on igas prokuratuuris määratletud prokurörid, kes tegelevad masskorruptsiooniga. Põhiliseks koostööpartneriks on Keskkriminaalpolitsei ja Kaitsepolitsei, aga ka vastloodud prefektuurid Politseiameti alluvuses.

Prokuröri tegevus jaguneb kolme kategooriasse tulenevalt korruptsiooniastmest:

  1. Spetsialiseeritud ringkonnaprokurörid tegelevad kohaliku omavalitsuse masskorruptsiooniga ja riigiametnike masskorruptsiooniga, uuritavateks tegudeks on üksikjuhtumid ja üsna formaalset laadi kuriteod.
  2. Eriasjade prokurörid tegelevad organiseeritud kohaliku omavalitsuse korruptsiooniga ja organiseeritud riigiametnike korruptsiooniga.
  3. Riigiprokurörid tegelevad korrumpeerunud rahvusvaheliste gruppide ja kuritegelike ühendustega, samuti tegeletakse projektipõhiselt.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on 5 korruptsiooni kriminaalasja. Viru Ringkonnaprokuratuuris on menetluses 9 korruptsiooni kriminaalasja. Ning Lääne Ringkonnaprokuratuuris on menetluses 10 korruptsiooni kriminaalasja, samuti on sisse seatud vihjetelefon.

Aldis Alus: Kokku on Kaitsepolitseis praegu korruptsiooniga seonduvalt menetluses 30 kriminaalasja. Prokuratuurile on sellel aastal saadetud 10 kriminaalasja, eelmise viie kuu jooksul on süüdimõistev lahend tehtud 12 kriminaalasjas.

Vihjetelefon on numbril 6121 500, see süsteem juba toimib ning 24h on võimalik sinna teateid jätta, mille korrapidaja igal hommikul edastab meie vastavatele ametnikele. Selekteeritakse välja, mis on Kaitsepolitsei uurida ja mis on Politsei uurida.

Robert Antropov: Üks neljast prioriteedist on Politseil korruptsiooni vastu võitlemine.

Kõige suurem valdkond, mis on siis tehtud: 4-ja prefektuuri moodustamine, sest see loob teise võimaluse korruptsiooni vastu võitlemiseks. Lisaks ühendati suurte prefektuuridega Keskkriminaalpolitsei Regionaalkeskused. Igas prefektuuris on olemas majanduskuritegude talitluses inimesed, kes tegelevad korruptsioonijuhtumitega ja veel lisaks Keskkriminaalpolitseis on eraldatud uurijad, kes tegelevad ainult korruptsiooniga. Korruptsiooni kui nähtust peame vaatama ka organisatsiooni sisse, see on meie jaoks sama oluline ja üks tähtsamatest prioriteetidest. Tahaks moodustada ühe täiesti eraldi valdkonna ja selles valdkonnas on meil igas prefektuuris nüüd loodud sisekontrolliüksused. Lisaks on tehtud väljaspool politseid, mis meid aitab korruptsiooni vastu võitlemisel on näiteks vihjetelefon ja e-maili aadress, kuhu laekub informatsioon.

  1. Phare projekti „Korruptsiooni vähendamine Eestis“ tutvustus

Korruptsiooniuuring tuleb kolmeosaline - sellist uuringut pole varem Eestis tehtud. Eesmärk on uurida nii „pakkumise“ kui „nõudmise“ poolt. Lisaks välja selgitada, kus on korruptsioon ja mida üldse peetakse korruptsiooniks, kuna on eesmärk ühtlustada suhtumist korruptsiooni ja ühtlustada definitsiooni üldse ühiskonnas.