PDF
Jaga
Kõrvaltöö tegemine
| Tehingud iseendaga ehk toimingupiirangute rikkumine | Kõrvaltöö tegemine | Koolitamine | |
| Kingitused | Töövahendite kasutamine | Siseteabe korruptiivne kasutamine | Töökoha vahetus: järelvalvatava juurde tööle |
| Mis see on? |
Ametiisikul on õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega (nt töölepingu alusel, ettevõtjana, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena töötamine), kui see ei ole mõne seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Näiteks ametnike puhul võib kõrvategevust piirata, kui see võtab liiga palju ametniku ajast ja seetõttu kannatab ametikohustuste täitmine või kui nt kõrvaltegevus toimub öösel, võimaldamata ametnikul välja puhata. Samuti ei peaks ametnik tegelema kõrvaltegevusega, mis asetab ta pidevasse huvide konflikti või takistab muul viisil ametikohustuste nõuetekohast täitmist, nt ei peaks ta teostama järelevalvet äriühingu üle, mille juhatuse liige ta kavatseb olla ega osutama kõrvaltegevusena teenust, mis konkureerib ta ametikohustusejärgse tegevusega. |
|
Ametnik töötab põhitöö ajal ka ettevõtte raamatupidajana Migratsiooniametnik on samal ajal väikeettevõttes raamatupidaja. Kokkuleppel vahetu juhiga võib ametnik kõrvaltegevusega tegelda töövälisel ajal. Igapäevaelus esineb olukordi, kus ettevõtte töötaja helistab tavapärasel tööajal kiires küsimuses raamatupidajale. Kuigi ametiasutuses on tipptunnil järjekorrad, tegeleb ametnik ka kõrvaltööga seotud kõnedega. |
Ei või |
Selles olukorras segab kõrvaltegevus ametniku teenistusülesannete täimist. Kui ametnik kasutab tööaega kõrvaltööks, toob see tema kolleegidele kaasa suurema töökoormuse ja kodanikele pikema teenindusjärjekorra. Pealegi ei ole ametniku vahetu juht tööülesannete eripärasid arvestades lubanud ametnikul tegeleda kõrvaltegevusega töö ajal. Üks lahendus on vormistada migratsiooniametnik tööle osalise töökoormusega. Sel juhul peaks ametnik leppima teise tööandjaga kokku päevad või kellaajad, mil ta saab kõrvaltegevusega tegelda. |
|
Maavalitsuse ametnik tegeleb põhitöö kõrvalt keeletoimetamisega Maavalitsuse kultuurispetsialist, hariduselt eesti filoloog, tegutseb töövälisel ajal kirjastuse keeletoimetajana, mille eest saab ka tasu. Ametnik on vahetut juhti sellest teavitanud. Kuna ta töötab ametiasutuses täiskohaga, siis kokkuleppel juhiga võib ta kõrvaltööga tegeleda töövälisel ajal tingimusel, et kultuurispetsialisti ülesanded selle tõttu ei kannata. |
Võib |
Kultuurispetsialisti kõrvaltegevus keeletoimetajana on lubatud, sest ametnik on saanud vahetu juhi loa ja kõrvaltegevus ei takista teenistuskohustuste täitmist. Kõrvaltegevus ei too kaasa huvide konflikti ega kahjusta asutuse mainet. |
|
Ministeeriumiametnik töötab ka ettekandjana Ametnik soovib asuda nädalavahetuseti tööle ettekandjana korraliku mainega kesklinna kohvikus. |
Võib |
Ametnik ja tema vahetu juht peaksid kõrvaltegevusele esitatud kriteeriumidest kaaluma eelkõige seda, kas ettekandjaamet selles kohvikus võib kahjustada ministeeriumi mainet. Praegusel juhul on tegu hea mainega kohvikuga, kus töötamine ei kahjusta ministeeriumi mainet. Ministeeriumi maine võiks saada kahjustatud, kui kohviku asemel oleks näiteks öölokaal, mis on meedia ja politsei tähelepanuorbiidis kui kuritegeliku taustaga inimeste kogunemiskoht. |
|
Gümnaasiumidirektor on volikogu esimees Valla hallatava gümnaasiumi direktor on samal ajal ka vallavolikogu esimees. |
Võib |
Gümnaasiumidirektor võib küll olla ühtaegu volikogu esimees, ent peab ennast taandama gümnaasiumiga seotud aruteludest ja otsustest. Korrektseks ei saa lugeda olukorda, kus vormiliselt ennast küll taandatakse, kuid tegelikult ollakse aruteludesse kaasatud, ega ka vastupidi: tegelikult on ennast taandatud, ent otsusele kirjutatakse alla. Taandamiskohustus ei ole siiski absoluutne ning eristada võiks otsuseid üldistes huvides ning kooli ja iseenda majandushuvides. Näiteks kui volikogu esitab seisukoha maavalitsuse ette valmistatud maakonna hariduskorralduse arengusuundade suhtes, siis on seos konkreetse kooliga nii väike, et ei ole vaja end arutelust ja otsustest taandada. Kui aga volikogu otsustab konkreetse kooli küsimusi, näiteks kooli likvideerimist, siis tuleb end taandada |