Korduma kippuvad küsimused

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on asutusel õigus kehtestada deklaratsiooni esitamise kohustus vaid juhul, kui puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks. Seetõttu tekib sageli küsimus, millised on "tõhusamad vahendid" ning ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Pakume välja mõned võimalikud vahendid nö keskmisele organisatsioonile (samas näiteks on olemas õiguskaitseasutuste spetsiifilisi meetmeid).

1. Võib paluda, et töötaja annaks asutusele teada osalustest äriühingutes, mujal töölepingu alusel töötamisest ja muudest kõrvaltegevustest (ametnikele on see kohustuslik). Teatud tingimustel saab kõrvaltegevust piirata ja keelata.

2. Töötajal võib paluda deklareerida huve ad hoc. See tähendab deklaratsiooni esitamist vahetult enne mõnd otsust, näiteks hankekomisjoni liige deklareerib huvid ja seosed hankes osalevate ettevõtete või vabaühendustega ka juhul, kui vormilist taandamise alust pole (nt kuulub ta sadade liikmetega kogudusse, kuid ei saa otsusest isiklikku kasu). Riigihangete puhul võiks huve deklareerida kahes järgus: esmalt juba tingimuste seadmise ajal (nt on osalenud võimaliku pakkuja rahastatud koolitustel, kuigi veel pole teada, kas see ettevõte üldse hankes osaleb) ja teist korda pakkumiste hindamisel.

3. Töötaja kohta saab teha päringuid avalikest andmebaasidest, ilma et ta peaks esitama avalikustatava deklaratsiooni.

4. Asutus peaks välja selgitama protsessid, kus on suuremad korruptsiooniriskid (tegelikult tuleks sellest alustada).

5. Tuleks välja selgitada tüüpilised huvide konflikti olukorrad (kingituste vastuvõtmine, mõjutamine, kellegi kolmanda tasutud koolitustel osalemine jms) ning käitumispõhimõtetes kokku leppida ja/või kehtestada korrad. Vaata ka huvide konflikti näidisjuhtumeid ja lahendusi. Vaata ka huvide konflikti näidisjuhtumeid ja lahendusi ja ametnik koolitajana hea tava.

6. Töötajaid tuleks koolitada, et info huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise kohta oleks töötajatele kättesaadav.

Deklareerimiskohustus tuleneb seadusest (korruptsioonivastase seaduse § 13 lg 1 p-d 1 ja 2) või kehtestatakse seaduse (§ 13 lg 1 p 3-15) alusel selleks pädeva ametiisiku või organi poolt. Seaduse alusel deklareerimiskohustuse kehtestamisel tuleb arvestada korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut, millest tulenevalt kohustust ei ole lubatud kehtestada, kui:

- ametiisikul puudub avaliku vahendi käsutamise pädevus või süüteo- või haldusmenetluse läbiviimise pädevus;

- on olemas tõhusamad vahendid ametiisikuga seotud korruptsiooniohu vältimiseks.

Seaduse alusel deklareerimiskohustuse kehtestamine võib olla ametikoha põhine (st, see ei pea olema seotud konkreetse ametiisiku korruptsiooniohuga), kuid peab kaaluma ja veenduma, et deklareerimiskohustuse kehtestamine ei ole ebaproportsionaalne.

Volikogu võib  seaduse alusel (täpsemalt korruptsioonivastase seaduse § 13 lg 1 p-d 11 ja 13-15) deklareerimiskohustust kehtestada, kohustus selleks puudub. Kui puuduvad tõhusamad korruptsiooniohu vältimise vahendid, tuleb arvestada avalikku ülesannet täitva asutuse üldise kohustusega tagada nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku kohustustest kinnipidamise kontroll (korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 3 p 2), mis üksikutel juhtudel võib tähendada vajadust deklareerimiskohustuse kehtestamiseks seaduse alusel.

Huvide deklaratsioon (vt korruptsioonivastase seaduse § 14) sisaldab mitmesuguseid andmeid ametiisiku varade, kohustuste, nõuete, huvide jms kohta, millel ei ole otsest seost tema korruptsiooniohuga. Samas on deklareeritavad andmed üsna üldised, mis ei võimalda alati hinnata konkreetse ametiisikuga seotud korruptsiooniohte. Kui ametiisikult on võimalik koguda fokusseeritumalt andmeid (tähele tuleb panna, et andmete töötlus peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse sätetega) tema ametikoha ja tema isikuga otseselt seotud korruptsiooniohu vältimise eesmärgil, tuleb seda pidada tõhusamaks vahendiks korruptsiooniohu vältimiseks kui avaliku deklareerimise kohustust. Näiteks võib kaaluda ad hoc huvide deklareerimist juhul, kui ametiisik osaleb hankekomisjonis vms-s.

Parimaks korruptsiooni ennetamise vahendiks on läbipaistvus. Seetõttu tasub hinnata, kas otsustusprotsessid organisatsioonis on piisavalt läbipaistvad ja arusaadavad nii töötajatele kui inimestele väljastpoolt. Lisaks saab korruptsiooni ennetusvahendina kasutada nii loenguruumi koolitusi, valdkonna tüüpiliste huvide konflikti juhtumite kaardistamist ja lahenduste väljapakkumist (mõned näidised on leitavad korruptsiooniveebist, mida iga asutus saab vastavalt oma vajadustele kohandada), testküsimusi sellistele juhtumitele hinnangu andmiseks koos järgneva aruteluga, õppesimulatsioone jms.

Huvide deklareerimise kohustust tuleks laiendada ainult nendele ametiisikutele, kelle puhul see kohustus on põhjendatud ja kooskõlas KVS § 13 lg 3 sätestatuga. Kõikidele ametiisikutele huvide deklareerimise kohustuse panemine ei ole põhjendatud; seega ei ole ilmselt seadusega kooskõlas kõikide süüteo- ja haldusmenetluse läbiviijate deklareerimiskohustus.

Kui isikul on HD esitamise kohustus, aga seda ei täideta, on selle kohustuse täitmise tagamiseks ametniku puhul võimalik kohaldada distsiplineerivaid meetmeid, lepinguliste töötajate puhul võiks meetmed tuleneda asjakohasest lepingust. Deklarantide puhul, kes ei ole ametnikud ega lepingulised töötajad, jääb üle avalikkuse surve, kui kohustusi ei ole täidetud.

Pädev asutus (korruptsioonivastase seaduse § 13 lg 5) on asutus, kelle ülesandeks on pandud deklarandi andmete esitamine huvide deklaratsioonide registrisse.

Kohaliku omavalitsuse üksuste puhul on pädevaks asutuseks eranditult volikogu. Volikogu kui pädeva asutuse pädevust teostatakse volikogu kantselei (kui see on olemas) või linna- või vallavalitsuse kaudu. Seega esitab seadusest tulenevate  (§ 13 lg 1 p 2) või volikogu poolt seaduse alusel kehtestatud (§ 13 lg 1 p 11 ja 13-15) deklareerimiskohustusega kohaliku omavalitsuse tasandi deklarantide andmed huvide deklaratsioonide registrisse vastava volikogu kantselei, linna- või vallavalitsuse poolt volitatud isik (deklarantide haldur), kellel on juurdepääs e-maksuametile.

Mõlemad variandid on seadusega kooskõlas.

Huvide deklaratsiooni tuleb kirja panna eelmisel aastal saadud varaline ja muu soodustus, seega ka kingitus, mille turuväärtus ületab deklarandi viimase nelja kuu jooksul ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, või juhul, kui selline tulu puudub või saadud tulu on väiksem kui kehtiv neljakordne töötasu alammäär (kehtestab Vabariigi Valitsus töölepingu seaduse alusel), neljakordset kuu töötasu alammäära. Näiteks: kui ametiisiku sotsiaalmaksuga maksustatav kuutulu on 3000 eurot, siis peab ta deklareerima kingituse, mille väärtus on üle 4*3000=12 000 euro. Ühest allikast pärinevate soodustuste väärtused liidetakse. Soodustust, mida deklarant on saanud perekonnaliikmelt või muult deklaratsiooni kantud lähedaselt, ei deklareerita. Deklaratsioonis märgitakse soodustuse tegija ja selle väärtus.

Huvide deklaratsioonide register saadab deklarandile meeldetuletuse, kui deklaratsioon on esitamata. Selline meeldetuletus saadetakse kaks kuud ja kas nädalat enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva. Kui deklaratsioon on juba esitatud, siis meeldetuletust ei saadeta. 2014. aastal saadetakse meeldetuletus üksnes kaks nädalat enne tähtpäeva nendele deklarantidele, kelle deklaratsiooni esitamise tähtpäev on 31.05.2014.Seega ei teata register deklarandile kohe sellest, et tema andmed on registrisse kantud.

 

Arvestada tuleb nelja kuu jooksul ametikohal "saadud" tulu, mitte määratud tulu, sealhulgas puhkusetasu. Kui ametiisiku palk muutus ja töötasu makstakse välja alles järgmisel kuul, kuigi määratud oli see juba kehtivaks kuuks, siis arvestus tehakse siiski niiöelda vana palga järgi. Näiteks, kui ametiisik täidab huvide deklaratsiooni mais ning arvestab viimase nelja kuu tasu ja tema põhipalk 01.01.2014-01.03 on 1000€ ja alates 01.04.2014 on 1200€, mis aga kantakse üle alles mai alguses, siis arvestab ta viimase nelja kuu tuluks jaanuar-aprill reaalselt laekunud tulu ehk 4x1000€.

 

Registrisse tuleb kanda ainult nende deklarantide andmed, kelle deklareerimiskohustus tuleb praegu kehtivast seadusest ja kes olid ametikohal 1. jaanuaril 2014 või hiljem (deklareerimise kohustuse alguse kuupäevaga 31.01.2014 v hiljem). Seega neid volikogu liikmeid, aga ka muid ametiisikuid, kes pidid vana korra kohaselt deklaratsioone veel tagantjärgi esitama, kuid lahkusid ametikohalt enne 1.01.2014, ei tule registrisse kanda ja lähtuda tuleb sellest, et vana majanduslike huvide deklareerimise kord on koos vana korruptsioonivastase seadusega oma õigusmõju lõpetanud.

 

Kohustuse alguse kohta ei saa kanda varasemat kuupäeva kui 31.01.2014, isegi vaatamata sellele, et osale ametiisikutest paneb deklareerimiskohustuse 1.04.2013 jõustunud seadus. Kuna neid deklarante, kes enne 1.01.2014 ametist lahkusid, sisse ei kanta, ei ole vaja ka kohustuse lõppu märkida. Nende suhtes, kes olid küll sel aastal ametis, kuid on tänaseks lahkunud, saab kanda sisse ametikohalt lahkumise kuupäeva, millest tulenevalt süsteem arvestab kohustuse lõpu. Kui kellegi suhtes on kohustus kehtetuks tunnistatud, saab kanda sisse ka kohustuse lõpu kuupäeva.

 

Nende isikute suhtes, kes on deklarandid mitmel alusel, tuleb sisse kanda konkureerivad kohustused vastavate tööandja ja ametikoha andmetega. Nii on üks inimene korraga mitmekordne deklarant. Põhjus selles, et isiku kohustus deklareerida volikogu liikmena võib lõppeda mingil ajal, aga ta jääb sihtasutuse nõukokku edasi või vastupidi.

 

Tööandjana peetakse silmas asutust, milles või mille heaks deklarant töötab deklarandina. Nende andmete eesmärk on hõlbustada deklarantide päringut töökohtade järgi. Kui volikogul kantseleid ei ole, tuleks volikogu liikme puhul tööandja lahter üldse tühjaks jätta. Kui volikogul on kantselei, võib tööandjaks märkida volikogu kantselei. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus kui selline ei ole maksukohustuslaste registrisse kantud (seal on kas valitsus võivalitsus ja volikogu kantselei), ei ole võimalik märkida tööandjaks nt X valda. Tööandjaks ei märgita asutust või ettevõtet, kus volikogu liige töötab väljaspool volikogusosalemist. Selle märgib ta ise deklaratsiooni kõrvaltegevusena.

 

Kui deklarant ei ole deklaratsiooni kinnitanud ja vahepeal ei ole aastanumber vahetunud, saab jätkata deklaratsiooni täitmist päevade, nädalate või koguni kuude vältel. Selleks tuleb avalehel vajutada nupule „paranda“ (nupp „vaata“ kuvab vaate, milles täiendusi ei saa teha). Palun veenduge, et kõik andmed on õiged, enne kui vajutate nuppu „kinnita“! Juba kinnitatud (esitatud) deklaratsiooni muuta ei saa. Kui deklaratsiooni täitmise perioodi vältel muutuvad nt kinnistusraamatu või äriregistri andmed, saate vastavaid välju täita aktuaalsete andmetega, vajutades vastava välja kõrval olevat nuppu „värskenda“.

 

See nupp täidab välja teistes andmekogudes olevate aktuaalsete andmetega. Seda tuleb vajutada, kui olete asunud deklaratsiooni täitma mõne aja eest ja Teile teadaolevalt on andmed muutunud, samuti juhul, kui olete teise andmekogu andmetega eeltäidetud väljalt andmed kogemata kustutanud. Tähelepanu: kui soovite eeltäidetud andmeid muuta (näiteks kustutada liiklusregistri arhiivist ekslikult deklaratsioonile kantud registrist kustutatud sõidukite andmeid), tuleb vajutada „muuda“ ja kustutada valed andmeread. Siis ei tohi nupule „värskenda“ vajutada, sest see toob ebaõiged andmed deklaratsiooni tagasi.

 

Õppelaenu käendusleping on solidaarne kohustus teise isiku ees, sarnaselt kaastaotlejana võetud laenule või ühisvararežiimi korral abikaasa võetud laenule. See tuleb deklareerida koos muude kohustustega deklaratsiooni p-s 3D.