Uuringut rahastas justiitsministeerium ning korraldas MTÜ Korruptsioonivaba Eesti projekti „Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses“ raames. Uuringu viisid läbi Ragne Kõuts-Klemm ja Raivo Suni MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskusest.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse Mari-Liis Söödi sõnul viidi uurimus läbi kolmes osas, milleks oli trükimeedia sisuanalüüs, ekspertintervjuud ja intervjuud ajakirjanikega.

Küsitletud ajakirjanikud ei pidanud korruptsiooni Eesti meedias suureks probleemiks, samas tõid aga näiteid tegelikust elust, mis on tõlgendatavad korruptsioonijuhtumitena. „Võimalikest korruptsioonivormidest toodi välja kolm levinumat, milleks on vastastikku kasulike teenete osutamine, võimupositsiooni kuritarvitamine, et endale või oma lähikondlastele teiste ees eeliseid luua, ning altkäemaks ja kallihinnalised kingitused,“ ütles Sööt. Uuringust selgus ka see, et ajakirjanduse korruptiivsus ja ajakirjanike huvide konfliktid leiavad Eesti meedias marginaalset kajastust.

"Eestis esmakordselt läbiviidud uuring aitab toimetustel läbi viia eneseanalüüsi, kuidas ära hoida huvide konflikte ajakirjanikutöös," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Tarmu Tammerk. "Libastumisohtude ärahoidmiseks on vaja ohukohad tuvastada, ja uuring aitab sellele kaasa."

Justiitsminister Rein Langi sõnul eraldati uuringu jaoks MTÜle Korruptsioonivaba Eesti raha üldise korruptsiooniteadlikkuse tõstmiseks. „Ministeeriumi soov on see, et meedia hakkaks korruptsiooni endi hulgas ise uurima, sellest ka meie ettepanek vastava uuringu läbiviimiseks,“ selgitas Lang. „Seda uuringut võib ehk nimetada sissejuhatavaks, kuid oluline on see, et esimene taoline analüüs lõpuks tehtud on.“

Uuringuga saate tutvuda siin.