Kuidas võideldakse korruptsiooniga?
3. aprill 08
Veebmeister
Korruptsiooniga võitlemise vahendid jagunevad peamiselt kaheks – ennetuslikud ehk pehmed meetmed ning reaktsioonilised ehk kõvad meetmed. Pehmete meetmete hulka kuuluvad näiteks koolitus, personalipoliitika (nt rotatsioon) ja organisatsioonikultuuri arendamine, ka teatavad kontrollimehhanismid. Kõvade vahendite hulka võib lugeda seadusi ja karistusi. Eri riigid on korruptsioonivastases võitluses rakendanud erinevaid meetmeid. Nii on selleks otstarbeks töötatud välja televisiooni- ja raadiosaateid, sotsiaalkampaaniaid, koolituskursusi, teabe avalikkusega seotud õigusakte, korruptsiooniuuringuid, teavitusbuklette, täiendatud seaduseid jm. Enamikus Lääne-Euroopa riikides on seadused, mis korruptsioonivastast tegevust reguleerivad, suures osas sarnased. Üks suurimaid korruptsioonikuritegude karistuste ja nende määrade ühtlustamise eest võitlejaid on OECD altkäemaksu vastane töögrupp. Nende eesmärgiks on tagada, et korruptant ei pääseks ühes riigis karistuseta, kui naaberriigi karistused on väga ranged. Samuti püüavad nad jälgida, et kõikides liikmesriikides kehtiksid ametnikele sarnased nõuded. Lisaks OECD-le tegelevad rahvusvahelise korruptisoonivastase võitlusega GRECO, ÜRO jt.
Selget seisukohta, milline korruptsioonivastase võitluse meetmest on kõige tulemuslikum, ei ole. Samad meetmed ei pruugi sobida erinevasse kultuuri. Samas on üldteada, et meediavabadus, vajaliku info kättesaadavus jms on korruptsiooni vähenemise eelduseks.
Eesti valitsus on korruptsioonivastaseks võitluseks võtnud vastu korruptsioonivastase strateegia aastateks 2004–2007 ning 2008-2012.
Lisainfo korruptsiooniga võitlemise kohta Transparency International Toolkit ja Council of Europe 20 Guiding Principles for the Fight Against Corruption.
|
