Justiitsministeerium
Korruptsioon - mis see on?
Korruptsiooni määratlus
Korruptsiooni põhjused ja tagajärjed
Korruptsioonivormid ja näited
Korruptsioonisüüteod ja karistused Eestis
Korruptsioonivastane tegevus Eestis
Kuidas võideldakse korruptsiooniga?
Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012
Korruptsioonivastane strateegia „Aus riik” aastateks 2004-2007
Konventsioonid
Korruptsioonijuhtumid Eestis
Kohtulahendid
Statistika
Rahvusvahelised hinnangud Eesti kohta
Praktilist
Korruptsioon erasektoris
Piirangud avalikus sektoris
Kuhu ja kuidas pöörduda korruptsioonijuhtumi korral?
Kuidas käituda ametnikuna korruptsioonijuhtumi ja huvide konflikti korral?
Kuidas täita majanduslike huvide deklaratsiooni?
Korruptsioon erasektoris


Esilehele > Praktilist > Korruptsioon erasektoris

Print
Altkäemaksu/pistise deklareerimine
14. mai 09 Veebmeister

Tulumaksuseadus ei luba ettevõtlustulust maha arvata pistist ja altkäemaksu, vaid need tuleb deklareerida. Selline säte on paljudes ettevõtjates ja teistes inimestes tekitanud imestust, kuna ei suudeta uskuda, et keegi hakkaks altkäemaksuks või pistiseks kulunud summat deklareerima. Seetõttu vajab sätte sisu selgitamist.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD soovitab riikidel rakendada põhimõtet, et ettevõtlusega seotud kuluks ei loeta väljamakseid, mis on seotud süüteo toimepanemisega. Sätte eesmärk ei ole altkäemaksu või pistise andmist tuvastada, vaid kohustada ettevõtjat deklareerima altkäemaks/pistis, mille maksmise kohus on tuvastanud. Tulumaksuseaduse § 34 punkt 11 sätestab, et altkäemaksu ega pistist ei tohi ettevõtlustulust maha arvata. Seetõttu peab juriidiline isik need deklareerima nagu kõik muud ettevõtlusega mitteseotud kulud ning tasuma tulumaksu; füüsilisest isikust ettevõtja aga ei saa antud altkäemaksu või pistise võrra vähendada oma maksustatavat ettevõtlustulu. Kui ettevõte arvestab ettevõtlusega seotud kulude hulka kulud, mis tegelikult ei ole seotud tema ettevõtlusega, siis peab ta vea tegemisel korrigeerima deklaratsiooni ning tasuma tähtajaks mittetasutud tulumaksult intressi. Juhul kui vea avastab hiljem Maksu- ja Tolliamet, siis peab maksukohustuslane arvestama ka suure summa intresside tasumisega. Seega on antud säte praktikas rakendatav, kui kohus on altkäemaksu/pistise maksmise tuvastanud.

Segadust tekitab ka riikide maksusüsteemide erinevus. Enamikus OECD riikides maksustatakse äriühingu kasum selle teenimisel ning enne maksustamist lubatakse sellest maha arvata ettevõtluse jaoks vajalikud kulutused. Eestis aga ei maksustata äriühingute kasumit mitte selle teenimisel, vaid jaotamisel (dividendidena või muus vormis) ning lisaks maksustatakse kõik ettevõtlusega mitteseotud kulutused. Ka kõik ettevõtlusega seotud kulud peavad maksustamise vältimiseks olema dokumentaalselt tõendatud. Samasugune nõue kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Siin on võimalik tutvuda altkäemaksu/pistisega seotud maksu mahaarvamise põhimõtetega teistes riikides.



Uudised
Korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv on vähenenud
Eesti on lähedal GRECO soovituste täitmisele
Valitsus võttis teadmiseks korruptsioonivastase strateegia aruande
Toimus seminar „Aus äritegevus riikides, kus aus äri pole võimalik“
Justiitsministeeriumi rahastamisel valmis Eesti ajakirjanduse läbipaistvuse uuring

Uuringud ja küsitlused
Korruptsiooni uurimisest
Korruptsiooniuuringud Eestis
Korruptsiooniuuringud maailmas
World Bank

Korruptsioonivastase võitlusega tegelevad institutsioonid
nooleke Avaliku teenistuse veeb
nooleke GRECO: Group of States against Corruption
nooleke Korruptsioonivaba Eesti
nooleke OECD Anti-Bribery

vihjetelefon

Veebipäeviku link