Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on suurendada avaliku sektori läbipaistvust ning tõhustada huvide deklareerimise süsteemi.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmeti sõnul põhineb eelnõu mitmete riikide, nagu näiteks Suurbritannia, Kanada, USA ja Saksamaa korruptsioonivastase normistiku ja praktika ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhendites ja uurimustes esitatud soovituste analüüsil.

„Samas arvestatakse eelnõus ka just konkreetselt Eesti olusid ja vajadusi, kuna muuhulgas on selle väljatöötamisel kasutatud Justiitsministeeriumi uuringuid“, ütles Kalmet.

Ühe muudatusena täpsustatakse eelnõus ametiisikute toimingu- ja tegevuspiiranguid, sest tänane regulatsioon on Justiitsministeeriumi läbiviidud analüüsi kohaselt hulga probleeme tekitanud.

„Tegevuspiirangute osas on peamiseks muudatuseks see, et lähtutakse ametiisiku kõrvaltegevuse vabaduse põhimõttest,“ selgitas Kalmet. „Teisisõnu tähendab see, et üldiselt on ametiisikul lubatud ettevõtjana või teise tööandja juures töötamine välja arvatud juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks. Selline lähenemine on kooskõlas ka põhiõiguste piiramise üldise loogikaga.“

Kalmet tõi näiteks, et üldjuhul pole põhjust, miks peaks ametnikul olema keelatud turismitalu pidamine või kokaraamatute väljaandmine juriidilise isiku kaudu, kui ta oma ametikohustustest lähtuvalt selle firmaga tehinguid ei tee ega muud moodi kokku ei puutu.

„Täna on olukord selline, et formaalselt pannakse juhatuse liikmeks abikaasa või ämm, reaalselt aga tegeldakse juhtimisega ikka ise edasi. Uue korra järgi oleks aga kõik palju läbipaistvam ja paremini jälgitav ka juhul kui mingid asjaolud peaksid muutuma,“ sõnas Kalmet.

Eelnõuga tõhustatakse ka huvide deklareerimise süsteemi, kuna ministeeriumis läbiviidud analüüsi kohaselt on tänane majanduslike huvide süsteem ebatõhus ega kanna sellele pandud eesmärki, mida kinnitab ka Riigikontrolli audit.

Ministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul tuleb ametiisikul esitada huvide deklaratsioon, kus lisaks oma varale tuleb edaspidi ära tuua ka tema püsivad kasutuses olev vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning välismaal olev vara, kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud, sealhulgas ka mittemajanduslikud asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.

„Kui täna näiteks saab ametiisik oma uue kalli auto abikaasa nimele kirjutada ning deklareerib MHD-s vaid registris tema nimel oleva vana Žiguli, siis eelnõu kohaselt on ta kohustatud ka selle uue auto deklareerima, kui ta seda püsivalt kasutab,“ selgitas Sööt.

Deklaratsioonide haldamiseks luuakse riiklik register ning deklarant peab vaid täiendama registri poolt eeltäidetud deklaratsiooni andmeid ning selle elektroonselt registrile esitama. „Register on avalik, mis tähendab, et oluliselt suureneb avalikkuse kontroll,“ rõhutas Sööt.

Eelnõuga väheneb ka deklarantide arv, selle kohaselt peavad riiklikule registrile tänase 30 000 isiku asemel deklaratsiooni esitama ainult kõrgemad ametiisikud, keda on ligikaudu 3000. Lisaks võib veel asutuse juht teatud ametiisikutelt nõuda deklaratsiooni esitamist.

Eelnõu keelab ametiisikul ka ametiseisundi, mõju, siseteabe ja avaliku vahendi korruptiivse kuritarvitamise, samuti korruptiivse tulu omastamine. Korruptiivne kuritarvitus tähendab avaliku huvi seisukohast põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Samuti on ametiisikul kohustus kinni pidada tegevus- ja toimingupiirangutest ning esitada ettenähtud korras huvide deklaratsioon. Nende keeldude ja kohustuste rikkumine on väärteona karistatav.

Lisainformatsiooni saab: http://www.just.ee/33099
Loodud on ka ajaveeb: http://ajaveeb.just.ee/korruptsioon/