Samas ei  tähenda see olulist muutust, kuna indeksi usaldusvahemik kõigub 6,2 ja 6,9 punkti vahel. Eesti indeksi väärtus on olnud stabiilne: kui 1998 oli see 5,7, siis alates 2005. aastast ei ole see alla 6,4 langenud. Indeksi väärtust mõjutavad mitmed tegurid, nii ajakirjanduses kajastatu, inimeste kokkupuuted korruptsiooniga, valituse tegevus ja palju muud.

Suurim üllataja halvas mõttes oli Soome, kes oma seniselt esikohalt (2007 aastal 9,4p) on langenud viiendale kohale (9 p). Sloveenia koht on sarnaselt Eestiga võrreldes eelnevaga jäänud stabiilseks, nii et Soome sellist kõikumist ei ole õige põhjendada Soome-Sloveenia korruptsiooniskandaaliga*, vastasel juhul oleks see pidanud mõjutama ka Sloveenia indeksi väärtust. Pealegi, nii hiljutised sündmused ei saanud enam indeksi väärtust mõjutada, kuna küsitlused olid ilmselt juba varem toimunud. 

Euroopa Liidu riikidest on olukord oluliselt halvemaks muutunud veel Suurbritannias (2007: 8,4p; 2008: 7,7p), samas oluliselt on paranenud Austria indeksi väärtus (2007:8,1p; 2008: 8,7p). Läti olukord on veidike paranenud, samas Leedu oma halvenenud, ent ka siin on kõikumised võrdlemisi väikesed (0,2 p ulatuses).

*Vt nt Postimees 03.09.2008 "Sloveenia võis saada Soomest altkäemaksu".