Konventsiooniga ühinenud maailma arenenud riigid loevad äritegevuses välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmist kuriteoks, mis kahjustab oluliselt vaba konkurentsi ja rikub häid äritavasid. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Kalmet tõi konventsiooni rakendumisala näitena juhtumi, kus Eesti äriühing maksab ametiisikule altkäemaksu välisriigis, kus seda kuriteoks ei loeta või ei karistata. Sel juhul tuleb konventsioonist tulenevalt altkäemaksu maksja üle õigust mõista Eestis. Seni Kalmeti sõnul Eestis ühtegi sellist juhtumit menetletud ei ole.

Raportis leitakse, et Eesti seadustes on veel puudusi, mis ei võimalda välisriigi ametiisikule altkäemaksu andjaid tõhusalt vastutusele võtta. Samuti vajab oluliselt tõhustamist ühiskonna teadlikkus konventsioonis käsitletud kuriteost. Kalmet selgitas, et just kõrges teadlikkuse tasemes nähakse kuritegude avastamise eeldust.

Samas tunnustatakse OECD raportis mitmeid positiivseid samme Eesti võitluses korruptsiooniga, nimetades eriti maksuametnike ja välisteenistuse liikmete teadlikkuse tõstmiseks astutud samme, Kredexi poolt tarvitatavaid korruptsioonivastaseid meetmeid, head tööjaotust ning infovahetust õiguskaitseasutustes.

Mitmed seadusandluse osas tuvastatud puudused kõrvaldatakse karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavate muudatustega, mis on veel jõustumata. „Raportis ei ole muudatusi arvesse võetud,” ütles Kalmet, „kuid töögrupp avaldas tunnustust muudatuste kiire vastuvõtmise eest.”

OECD pressiteate leiab siit:

Ingliskeelse aruande leiab siit: