Korruptsiooni määratlus
25. august 09
Veebmeister
Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse, näiteks säärastesse, kus puudub vahetegu era- ja avaliku sektori vahel. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse.
Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Selline arusaam korruptsioonist on piiratud kahel põhjusel. Esiteks tuleb korruptsiooni „pakkumise“ pool reeglina erasektorist, näiteks kui altkäemaksu andjaks on eraettevõte. Teiseks võib korruptsioon vohada ka era- või kolmandas sektoris, viimases näiteks riiklike või Euroopa Liidu toetuste saamisel. Selline juhtum, kus tooraine ostu eest vastutav töötaja lepib juhatuse või omanike teadmata kokku tooraine tootjaga ning saab sellest isiklikku kasu, on üks näide erasektori korruptsioonist. Või teine näide, kus järelevalvet tegev ettevõtja saab meelehead järelevalve erapooliku tegemise eest või tegemata jätmise eest.
|
