Hüvitusfondi juhatuse liige
16. juuni 05
Veebmeister
Juhtumi sisu
Kohtualune kuritarvitas oma volitusi, nõustudes
Hüvitusfondi ja välismaise äriühingu vahel sõlmitud aktsiatehingu
lõpetamisega ning dateerides selle tagantjärgi vale kuupäevaga. See
andis võimaluse tagastada äriühingule nende poolt tasutud ettemaksu
summas 8 300 000, mis oleks tegelikult pidanud jääma Hüvitusfondile.
Süüdistuse järgi oleks äriühing pidanud Hüvitusfondile kompenseerima ka
aktsiate hinnavahe tehingu tegeliku ennetähtaegse lõpetamise kuupäeva
seisuga.
Kohtualune sai välismaiselt äriühingult juba eelnevalt varjatult tulusid, s.o suuri rahasummasid isiklikuks kasutamiseks.
Kohtualuse tegevus oli vastuolus Hüvitusfondi
ülesannetega ja tema kui juhatuse liikme kohustusega tagada
Hüvitusfondi õiguste ja huvide kaitse.
Süüdistus
KrK § 161
Kohtuotsus
I Tallinna Linnakohus
(18.10.2002): tunnistati kohtualune süüdi KrK § 161 järgi.
II Tallinna Ringkonnakohus
(10.02.2003): tühistati linnakohtu otsus mõistetud karistuse ja tsiviilhagi osas
III Riigikohus (11.06.2003): Tühistati ringkonnakohtu otsus mõistetud karistuse ja tsiviilhagi osas.
Lõpliku karistuse liik ja suurus
I 1 aasta vangistust.
Mõisteti välja Hüvitusfondi tsiviilhagi katteks
8 300 000 krooni – s.o tagatis, mis oli
Hüvitusfondi arvel (kohus leidis, et muu kahju tekkimine ei kajastunud
raamatupidamises ja seega on oletuslik)
II 2 aastat 6 kuud vangistust.
Mõisteti välja Hüvitusfondi tsiviilhagi katteks
22 488 710 krooni. (Kohus leidis, et kahju tekkimine ei
kajastunud raamatupidamises just seetõttu, et kohtualune varjas
tegelikku tehingu lõpetamise kuupäeva. Reaalselt oli kahju tekkinud).
III 2 aastat vangistust.
Mõisteti välja Hüvitusfondi tsiviilhagi katteks
8 300 000 krooni.
Riigikohus nõustus linnakohtuga, et tsiviilhagi
katteks võib nõuda vaid konkreetse summa, s.o tagatisraha, mis oli
Hüvitusfondi arvel olemas ja selle summa ulatuses oleks saanud
rahuldada Hüvitusfondi nõuet äriühingu vastu.
|